Man of Steel – Terasmees (2013)

režissöör: Zack Snyder
stsenaarium: David S. Goyer, David S. Goyer’i & Christopher Nolan’i loo ning Jerry Siegel’i & Joe Shuster’i loodud tegelaskujude põhjal.

osades:
Henry Cavill (Clark Kent / Kal-El)
Amy Adams (Lois Lane)
Michael Shannon (Kindral Zod)
Diane Lane (Martha Kent)
Russell Crowe (Jor-El)
Kevin Costner (Jonathan Kent)

operaator: Amir Mokri, montaaž: David Brenner, helilooja: Hans Zimmer, produtsendid: Christopher Nolan, Charles Roven, Deborah Snyder & Emma Thomas, kunstik: Alex McDowell, kostüümikunstnik: James Acheson & Michael Wilkinson.

143. min

” BATMAN…EI, SUPERMAN ALGAB – UUESTI. JÄLLE “

David S. Goyer ja Christopher Nolan on taaskord võtnud  käsile superkangelase päritolu (uuesti)jutustamise. Tegu ei ole seekord Batmaniga vaid teise maailma kuusaima superkangelasega – Supermaniga.

MÄLESTUSED SUPERMAN’IST

Superman oli esimene edukas kino – ja teleekraanide superkangelane (Cristopher Reeve’i ja George Reeves’i kehastuses) ning esimene koomiksil põhinev film, mida mul õnnestus varajases lapsepõlves näha. Richard Donner’i lavastatud Superman (1978) on siiamaani igati tore ja lõbus meelelahutus, mis pakub spektaatlit, (tolle aja kohta) suurepäraseid eriefekte, meeldejäävat John Williamsi tunnusmeloodiat ning hunniku suurepäraseid näitlejaid.  Marlon Brando, Gene Hackman, Christopher Reeve, Ned Beatty, Glenn Ford, Margot Kidder, Terence Stamp jt 1970ndate tähtnäitlejad andsid koomiksifilmile respekteerituse ning tõid ekraanidele igati meeldejäävad tegelaskujud. Paljuski antud filmist inspireerituna lõi Cristopher Nolan “Batman Begins’i” maailma, mis oli samuti täis suure kaliibri näitlejad (Gary Oldman, Morgan Freeman, Michael Caine jt). Ka Zack Snyder on uut Superman’i filmi – “Terasmeest” tehes pannud rõhku tõeliselt heade näitlejate kaasamisele.

Kevin Costner & Diane Lane’i tegelaskujud annavad filmile ainsa suure emotsionaalse keseme.

“Man of Steel”-“Terasmees” omab üllatavalt palju sarnast Batman Begins’iga. Kui Pimeduse Rüütli saaga algas mööda maailmat ringieksleva Bruce Wayne’iga siis uus Supermani film algab mööda Ameerikat ringieksleva Clark Kent’iga (Cavill). Viimane peab enda võimeid inimeste eest peidus hoidma aga ei suuda seda teha, kuna ta satub ikka jälle situatsioonidesse, kus inimesed vajad päästmist. Nende ringirändamise vahel näeme (Batman Begins’ile sarnaselt) flashback‘e Clarki keerulisest ja emotsionaalsest nooruspõlvest, kus ta avastab ja õpib oma võimete kohta ning üritab lähtuda oma ema (Lane) ja  isa (Costner) õpetust. Viimane käsib Clarkil oma võimeid  iga hinna eest saladuses hoida ning ütleb, et ta peab ootama aega, mil maailm on valmis teda vastu võtma.

Filmi esimene pool, mis on struktuurilt üsna sarnane Goyeri ja Nolani esimese koostööga, on filmi kõige tugevaim osa. Clark on konfliktne ja piinatud kangelane, kes omab ilusaid ja emotsionaalseid (mis siis et osati juba vanades Supermani filmides või Smalville’is nähtud) stseene, eelkõige oma isa ja emaga. Diane Lane on pikki aga olnud Hollywoodi tugevamaid naisnäitlejaid ja suudab siin vähesega palju ning Kevin Costner’i tegelaskuju jätab nii Clarkile kui ka vaatajale oma tõekspidamiste ja põhimõtete tõttu kõige tugevama mulje.

UUS SUPERMAN – PEAAEGU JAMES BOND, ROBIN HOOD’ide POEG

Cavill vs Craig. Superman vs Bond. Kumb näeb rohkem Bondi moodi välja?

Supermani rollis on Henry Cavill – mees kes kandideeris Supermani rolli juba siis, kui McG seda (enne Bryan Singer’i Superman Returns’i) lavastama pidi. Cavill on tunnustatud näitleja, kes on kinopubliku seas veel alles tuntust kogumas. Tema kuulsaim roll oli telesarjas “Tudors” ning Tarsem Singh filmis “Immortals”. Kõige enam on ta ehk tuntud kui mees, kes jäi ülinapilt ilma James Bondi rollist filmis “Casino Royale”. Lavastaja Martin Campbell eelistas kindlalt Cavill’i, ent produtsendid valisid (kahjuks) Daniel Craig’i. Kumb oleks parem Bond? Kes seda enam teab – ja ehk õnnestub Cavill’il veel seda rolli tulevikus mängida, ent välimuse ja šarmi poolest on ta kindlasti bondilikum kui (Bondi filmidest väljaspool muidu alati tasemel näitlev) Craig.

Cavill, kelle tegelaskuju üheks isaks on Russell Crowe (“Robin Hood” 2010) ja teiseks Kevin Costner (“Robin Hood: Prince of Thieves” 1991) on nii Clark Kent’i kui Supermani osas igati veenev. Temas on tunda psühholoogilisust ja sügavust, jõulist kui kergust, šarmi ning  ka huumoritaju. Kahjuks ei paku stsenaarium talle väga palju võimalusi säramiseks. Pea täielikult jääb siin filmis uurimata tegelaskuju humoorikam pool, mis nii Reeves’il kui Brandon Routhi’l  tugevalt olemas oli.

Perry White’i (Fishburne) ja Lois Lane’i (Adams) tegelaskujud tõid vanadesse filmidesse palju särstu ja hoogsust. Siin on mõlemad nii tõsised ja…igavavõitu.

HUUMORIVAESUS

Siit tuleneb ka filmi üks keskemaid probleeme. Snyder’i “Terasmees” tahab olla väga tõsiseltvõetav ja algmaterjali respekteeriv, unustades (peale väga üksiku erandi) sisse panna kübetki huumorit ja särtsakust. Amy Adams on korralik Lois Lane ja rolli jaoks ideaalne näitleja, ent ta tegelaskujul puudub särtsakus, mis ta Margot Kidder’i esituses originaalfilmides nii meeldejäävaks tegi. Verisimilitude oli Richard Donneri võtmesõnaks esimest “Superman’i” lavastades, Nolan suutis isegi kõige süngematesse Pimeduse Rüütli filmidesse huumorit lisada (isegi kui selleks oli Jokeri süsimust huumor) ning Kenneth Branagh’i “Thor’i” suurimaks plussiks oli oma absurdsuse ja teatraalsuse tajumine. Saan aru, et “Terasmees” ei ole samas universumis Richard Donneri omaga, ent kogu selle tõsiduse juures muutub film kuivaks ning elutuks.

Tegelaskujud, väljaspool Clarki ja ta vanemaid, ei ole väga hästi defineeritud ning kannavad standardsete lahenduste all. Lawrence Fishburne & Harry Lennix teevad siin filmis Matrix Reloaded’i kokkutuleku, ent on mõlemad igavad. Isegi alati šarmikas ja omanäoline Michael Shannon (Revolutionary Road, Take Shelter) jääb kurjami rollis näotuks ja tuttavaks, pannes mõtleme selle peale kui camplikult nauditav oli kindral Zod’i tegelaskuju Terence Stamp’i esituses. Ainsana jääb meelde vast Christopher Melon’i mängitud kolonel, kuna tema saab kurjamitele vastu seistes  ka ainsana oma karakterit näidata.

SUPERMAN meets TRANSFORMER’s meets AVENGERS

Michael Shannon – viimase aja kõige kihvtimaid näitlejaid. Tema mängitud Zod jääb aga nii stsenaariumi kui ka režii tõttu väga standartseks.

Filmi teine pool koosneb pea tervikuna suurtest actionstseenidest, mis on küll Supermani sarnasele tegelaskujule kohased, ent muutuvad ohu ning huumori puudumise tõttu üsna pikkadeks ja venivateks. Tõsi, “Terasmehe” lõpuosa oli minu jaoks talutavam kui Avengers’ite oma, mis vaatamata huumorile ja hoogsusele kannatas veelgi enam Transformeri filmidest pärineva suurushullustuse ja pinge puudumise all. Pole midagi igavamat kui vaadata surematuid tegelasi tund aega üksteist peksmas – oleks vaja draamat ja ohtu. Siin on seda tsipa rohkem tunda kui Avenger’ite puhul: kogu hävingu keskele on pandud ka paar tuttavat tegelast ning action ei kannata ühtlase ülemonteerimise all. Lõppude-lõpuks taandub aga ka siin kõik titaanide üksteise läbi majade peskmise ja suurte plahvatuste peale, mis antud absurdsuses oleks natukenegi iroonia või huumori kasutamisest võitnud. Kahjuks oli Supermani lahing tuumamehega (Nuclear Man, filmis Superman IV: The Quest For Peace) kordades meeldejäävam ja meeltlahutavam kui siinne action.

Batman Begins – samad stsenaristid ja sarnased vead, mis Man of Steel’il. Ent parem režii ja mitmetahulisemad tegelaskujud teevad esimesest pimeduse rüütli filmist kordades parema linateose.

Kuigi Zack Snyder (Watchmen, 300) näitab actioni lavastamisel kindlamat ja distsiplineeritumat kätt kui muidu (ega toetu seekord aegluubi peale), on ta ka oma korreksuses kõvasti igavam. Kuigi “Terasmees” pole kordagi nii igav kui seda oli “Sucker Punch”, ei ole ta režii siin kordagi nii meeldejääv kui see oli “300” või “Watchmen’i” puhul. Visuaalselt on film Snyder’ile omaselt korralik ning nii operaatoritöö kui kostüümikunstnik vääriks kohati suuri kiitusi. Ka Hans Zimmer  aitab esimes pooles filmi atmosfäärile ning emotsionaalsusele kaasa. Kahjuks visatakse kõik hea – karakteri motivatsioon, tegelaskujud, atmosfäär ja kogu etteehitatud sügavus filmi teses pooles pea täielikult minema. Hea action peab töötama mitmel tasandil ja lähtuma karakteritest, ent siin, nagu ka “Batman Begins’is”, ei suuda ei Nolan ega ka Goyer (eelkõige viimane, kes oli siiski filmi tegelik stsenarist) vanadest vigadest õppust võtta. Nagu “Batman Begins, on ka “Terasmees” identideedikriisis film, mis ei suuda väga hästi paigutada actionit karakterikesksesse superkangelasefilmi. Loodame, et nagu Batmanil, õnnestub see ka Terasmehel teises osas juba paremini.

SUPERMAN – MODERNE MOOSES

Superman’i saamislugu on alati põhinenud juutide, eelkõige Moosese mütoloogial ning kindral Zod võiks olla vääriline Ramses II meie kangelase jaoks. Kahjuks on seda kõike loo sisse jäänud väga vähe ning konflikt kahe titaani vahel jääb nõrgaks. Kuigi “Terasmehes” on tunda nii Nolani kui Goyer’i häid ideid ning film on Snyder’i poolt igati korrektselt ja austusväärselt tehtud (omades fännide jaoks igasugu pisidetailie nagu sonic boom; superman’i lendamise asemel hüppamine; lexcorp’i logo jne) on ta lõppude-lõpuks suur korporatiivne meelelahutus, milles on peidus ilusad ideed, ent millel puudub sisimas süda.

Hinne: 5/10

IMDB   Rotten Tomatoes
Arvustused: Mark Kermode     Diana