režissöör: Roman Polanski
stsenaarium:
Roman Polanski, Jakub Goldberg & Jerzy Skolimowski
osades:
Leon Niemczyk (Andrzej)
Jolanta Umecka (Krystyna)
Malanowicz (noormees)
operaator: Jerzy Lipman
kunstnik: Jerzy Bossak
montaaž: Halina Prugar-Ketling
helilooja: Krzysztof Komeda
Produtsent: Stanislaw Zylewicz
94 min
“FILMIAJALOO TÄIUSLIKUMAID DEBÜÜTE”
Tihti, kui räägitakse läbi aegade parimatest režiidebüütidest, mainitakse ikka selliseid filme nagu Orson Welles’i “Citizen Kane”, John Huston’i “The Matlese Falcon”, Sydney Lumet’ “12 Angry Men” või Sam Mendes’e “American Beauty”. Minu jaoks on aga üheks põnevamateks esimesteks täispikkadeks alati olnud Louis Malle’i “Ascenseur pour l’échafaud” – “Elevator To The Gallows” (1958), Jean-Pierre Melville’i “Le Silence De La Mer” (1949), Andrzej Żuławski “Trzecia czesc nocy” – “Third Part of the Night”(1971) ja Roman Polanski “Nóz w wodzie” – “Knife in the Water” (1962), seda viimast on võimalik filmifännidel ka kohe Sõpruse kino suurelt ekraanilt näha.
Set-up on väga lihtne. Edukas spordikirjanik Andrzej (Niemczyk) ja ta naine Krystyna (Umecka) on autoga teel järve juurde, et puhata ning veeta päev jahil. Tee peal võtavad nad peale noore hääletaja (Malanowicz), kelle Andrzej otsustab nendega koos seilama kutsuda. Poiss, loomult rändaja, näitab jahil oma oskusi taskunoa käsitsemisel, vanem mees tahab aga tõestada oma üleolekut ning illustreerib poisi täielikku saamatust seilamisel. Hakkavad tekkima pinged ja juhtub see, mis pealkirjas lubatud – nuga satub vette, kõigi au on justkui rikutud ning asjad lähevad ainult hullemaks.
Filmis “Nuga Vees” on tunda Polanski huvi inimloomuse julmuse, vägivalla, seksuaalsuse ja alandamise vastu. Vanem mees, kellel on oma abikaasaga hõõrdumisi, tahab naise ees end tugevama ja kogenumana näidata ning noorem mees teeb kõik, et ennast tõestada. Tegu on karakterikeskse thrilleriga, kus tegelased peavad pidevalt omavahel mentaalseid lahinguid. Kasutades näitlejakogemusteta Jolanta Umecka’t ja Zygmunt Malanowicz’it (kelle mõlema hääled on üledubleeritud, viimane muide Polanski enda poolt) ning tuntud Poola näitlejat Leon Niemczyk, kes paar aastat enne säras Jerzy Kawalerowicz’i briljantses teoses “Pociag” – “Night Train” (1959), suudab Polanski luua kaunilt väljajoonistatud tegelaskujud. Stsenaarium, mis paljuski tänu Jerzy Skolimowski’le (“Deep End” ja “Moonlighting” režissöör) sai kõvasti lühemaks ja minimalistlikumaks kärbitud, on täpne ning psühholoogiliselt pingestatud. Räägitakse vähe, iga sõna on arvel ning tegevused ja pilt jutustavad tegelaskujudest rohkem kui ükski dialoogilõik.
Polanski, kelle filmikoolis tehtud absurdi ja sürrealismi peal mänginud lühifilmid olid juba mehele tuntust võitnud, oli oma esimest täispikka tehes kõigest 28- aastane. “Nuga Vees” (1962) tundub kui väga küpse ja kogenud filmilavastaja film, mis on ääretult täpne, pingestatud ja nüansseeritud. Puudub liigliha ning Polanski pöörab kitsal jahil filmimisest tulenevad puudused oma kasuks. Tegu on visuaalselt väga väljapeetud ja kauni filmiga, kus pilt mängib üliolulist rolli pinge kasvatamisel ning hoidmisel. Terve loo vältel on tunda, kuidas tegelastel on kolmekesi jahil liiga kitsas. Alati on nad üksteise silmade all – kas poiss esiplaanil ja abielupaar taamal või vastupidi. Kelle lugu see on ja kes tekitab pingeid? Otseseid vastuseid nagu polekski – nende kõigi suhted on pingelised ning lugu ongi kõigist kolmest, isegi kui võimuvõitlus nii kaadris kui loos toimub eelkõige kahe mehe vahel. Polanski õppis enne filmikooli astumist ka kunsti, ning tema täpne ja unikaalne nägemus on filmis väga tuntav. Kindlasti aitab kaasa ka suurepärane operaator Jerzy Lipman, kes muuhulgas filmis ka Wajda sõjatriloogia kaks esimest osa – “Pokolenie” – “Generatsiooni” (1955) ning briljantse “Kanal’i” (1957). Krzysztof Komeda, kes on mitmete Polanski teoste muusika autor kasutab esmakordselt Poola kinos (tol ajal keelatud) jazzmuusikat ning pakub filmile mõnusaid ja pingestatud hingetõmbeid.
“Nuga Vees” mõjus väljatuleku ajal väga värskelt ning markeeris paljuksi Poola uue kino saabumist. Kui veel viiekümnendate lõpus lahkasid poolakad paljuski oma minevikku – ajalugu ja eelkõige II maailmasõda, siis 1960-ndate alguses hakati, paljuski Prantsuse Uuest Lainest inspireerituna portreteerima ka nooremat põlvkonda ja kaasaega vaatama. Andrzej Wajda katsetas noortefilmiga Jerzy Skolimowski kaasabil kirjutatud linateoses “Niewinni czarodzieje” -“Innocents Sorcerers” (1960) ning Zbigniew Cybulski oli üks stsnaristidest ning näitlejatest Janusz Morgenstern’i filmis “Do widzenia, do jutra” – “Goodbye, See You Tomorrow” (1960). “Nuga Vees” jätkab sama liini ning oma kaasaegsest kinost inspireerituna ei vaadata enam minevikku vaid räägib asjadest nii, nagu nad hetkel on.
Lodz’i filmikooli lõpetajad nagu Andrzej Wajda, Krzysztof Zanussi ja Jerzy Skolimowski keeldusid filmikunsti propagandana kasutamast. Kuigi “Nuga Vees” võib vaadelda väga poliitiliselt (inimtühi maailm, kus Andrzej on kui kommunistliku ja vanameelse Poola kehastus ning hääletaja noore vabameelse Poola esindaja) puudub ka siin paljudele antud aja filmidele omane propagandistlikkus. Filmi ei lastud esialgu tootmisesse, kuna tegu oli liiga lääneliku ja vähest sotsiaalset kõlapinda omava looga, ent Polanski ja Skolimowski “kohandasid” stsenaariumit nii, et see oleks võimudele vastuvõetavam. Õnneks ei ole seda filmis väga tunda ning lugu ja teemad on nii universaalsed, et film resoneerub suurepäraselt ka praegu.
“Nuga Vees” lükkas Polanski kiirelt maailmaareenile – teos võitis Veneetsia filmifestivalil auhinna ning oli Poola esimene võõrkeelse filmi Oscari-nominent (tookord võitis Federico Fellini “8½”). Poolas võeti film aga nii negatiivselt vastu, et see oli Polanski riigist lahkumise üheks põhjuseks.
“Nuga Vees” on siiani väga vaadatav ning üks unikaalsemaid thrillereid filmiajaloos. Minu lemmik Polanski film “Chinatown’i” järel.
Ma armastan seda filmi.
Roman Polanski retroperspektiiv toimub kinos Sõprus 10-19 oktoober 2014, avafilmiks “Nuga Vees”.
Hinne: 9/10
Lisa kommentaar