The Imitation Game – Imiteerimismäng (2014)
režissöör: Morten Tyldum
stsenaarium: Graham Moore, Andrew Hodges’i raamatu põhjal
Etteaimatav ja plakatlikult ebasiiras valgetele keskealistele homopelglikele mõeldud film homoseksuaalide tagakiusamisest Britannias XX sajandi keskel. Üks arvustaja ütles tabavalt: film on rohkem kapis kui Alan Turing ise. Omaette saavutus on see kuidas filmitegijad suudavad mehe seksuaalse identiteedi probleemi teha loos keskseks, samaaegselt ajal seda justkui vaiba alla pühkides. Lugu Enigma koodi murdmise ümber on ju huvitav ning Turing on potentsiaalselt kompleksne filmitegelane, ent filmi stsenaarium on veel logisevam, trafaretsem ja telelikum kui “Kõiksuse teooria” oma. Kõik suured teemad on esitatud dialoogis, mitte tegevuses ning olulisemad dramaturgilised punktid hõõrutakse niivõrd nina alla, et iga idioot saab aru. Samal ajal on mitmed liinid – nagu Turingu iseenda seksuaalsusega leppimine, korralikult väljaarendamata, ning tuleb suurema teemana alles lõpus – ja ainult dialoogis.
Jah, film on korrektselt ja viisakalt tehtud ning mitmed stseenid on täis tabavat huumorit ja head draamat kuid üldiselt on tegu viimaste aastate ühe nõrgima oscarinominendiga. “Imiteerimismäng” kandideerib lausa kaheksale oscarile, sealhulgas kõige olulisemates kategooriates: parim film, režii & stsenaarium. Loorberid näivad tulevat ainult tähtsa temaatika, olulise isiku ja ajalooliste faktide väljatoomise, mitte korraliku filmitegemise eest. Jah – lugu ja persoon, millel “Imiteerimismäng” põhineb, on väga põnev ja kõnekas. Aga hea lugu ei tähenda veel head filmi. Neil, kes Enigma looga tuttavad pole, võib filmi isegi nauditav olla, aga isegi siis võib “Imiteerimismäng” naiivsevõitu mulje jätta.
Hinne: 4.5/10
IMDB Rotten Tomatoes
arvustused: Ralf Diana Mark Kermode
Black Sea – Must Meri (2014)
režissöör: Kevin Macdonald
stsenaarium: Dennis Kelly
Stereotüüpsete karakteritega funktsionaalne allveelaevathriller, mille panevad paljus toimima näitlejad ning korralikult pingestatud režii. On värskendav näha kaasajas toimuvat allveelaeva lugu, mis on segu aardejahist, kultuuridevahelisest kokkupõrkest (venelased vs britid) ning B.Traven’i-laadsest (“Sierra Madre aare”) kullajahist ning ahnusest, mis paneb inimesed tavapärasest erinevalt käituma. “Mustas meres” on ka briti töölisklassi filmidele omast sotsiaalset mõõdet. Tegelaskujud on nimelt tööst ilma jäänud meremehed, kes on ajale jalgu jäänud.
Ei midagi põrutavat ega originaalselt, aga korralik elamus, mille pinge kruvib end järk-järgult ning mille kõige suurem draama toimub karakterite vahel tekkinud konfliktidest ja saamahimust. Isegi siis, kui need tunduvad kohati pingutatuna.
Hinne: 6/10
IMDB Rotten Tomatoes
arvustused: Mark Kermode
Ma Armastan Filme - Mart Raun - Filmiblogi 
Lisa kommentaar