The Nice Guys – Head tüübid (2016)

Režissöör: Shane Black
stsenaarium: Shane Black & Anthony Bagarozzi
osades:
Russell Crowe (Jackson Healy)
Ryan Gosling (Holland March)
Matt Bomer (John Boy)
Kim Basinger (Judith Kuttner)
Margaret Qualley (Amelia Kuttner)

operaator: Philippe Rousselot, kunstnik: Richard Bridgland, kostüümikunstnik: Kym Barrett, montaaž: Joel Negron, heliloojad: David Buckley & John Ottman. Produtsent: Joel Silver.

116 min

Muhe krimikomöödia. Vanamoeline, ent värske.

Shane Blacki uusim film on režissöörile omaselt lustakas ning nutikas krimikomöödia, mis pakub rohkem naerukohti ja üllatusi kui tüüpilised Hollywoodi filmid.

Edutu eradetektiiv Holland March (Ryan Gosling) ja löömamees Jackson Healy (Russell Crowe) peavad üheskoos lahendama kadunud tüdruku juhtumi ja esmapilgul sellest eraldiseisva pornotähe surmaloo. Filmi võiks nimetada Shane Black’i versiooniks “Chinatownist” (1972), kus esialgu lihtsana tunduv mõrva- ja inimröövi taga on peidus palju suurem inglite linna mõjutav vandenõu.

Kuigi film on vägagi 1990ndatelik, otsustavad tegijad viia loo 1970. aastatesse, mis võimaldab neil kasutada Porno chic ajastut. Toona olid pornofilmid tavapubliku poolt aktsepteeritud ning linastusid tavakinodes.

Kuigi režissöör Shane Blacki nimi ei pruugi olla kinokülastajate seas väga tuntud, on tema mõju Hollywoodile märkimisväärne. Oma varastes kahekümnendates kirjutas ta kassahiti “Surmarelv” käsikirja ja oli üks esimesi stsenariste, kellele tasuti miljonites dollarites. Ilma temata on raske ette kujutada 1980.-1990. aastate märulikino, eriti buddy-cop žanrit (filmid, kus kaks vastandliku iseloomuga tegelast peavad koos lahendama kuriteo).

Shane Black tegi paljuski seda, millega Tarantino sai tuntuks aastaid hiljem – kirjutas postmodernseid, iseteadlikke, nutikaid ja žanrikonventsioone lõhkuvaid stsenaariume, mis ammutasid inspiratsiooni pulp fiction kirjandusest ning krimifilmidest. Enamikus tema teostes, nagu näiteks “The Last Boy Scout”- “Viimane skaut” (1991) on keskmes vastandlikud paarimehed. Ta filmides kuuleb meeldejäävat dialoogi, leidub rohkelt huumorit ja toredat mängu klišeedega.

“Head tüübid” on oma olemuselt mehe eelnevale loomingule sarnane. Taas on peategelaseks vastandlik paar, seekord Crowe’i ja Goslingu kehastuses, kes peavad lahendama mõrva. Goslingile on Holland Marchi tegelaskujuga antud roll, mis laseb ta koomikutalendil hiilgavalt särada. Stseen, kus mees üritab ühte kohta sisse murda, on hiilgav näide nii Goslingu ja Blacki briljantsest komöödiatajust kui oskusest vaataja ootustega mängida. “Head tüübid” on vürtsitatud mitmete taoliste üllatuskohtade ning julgete pööretega.

Erinevalt Blacki eelnevast loomingust on seekord narratiiv kohati logisev ja laialivalguv ning osa huumorist tundub pingutatuna. Kohati on tunne, et filmitegijad loobivad meeleheitlikult ekraanile kõiksugu nalju, lootes, et mõni neist töötab. Siiski on eelduste kohaselt tegu ühe nutikama ning naljakama filmiga, mida sel aastal kinos näha saab.

Arvustus ilmus nädalavahetuse Äripäevas 3.juuni 2016

Hinne: 6.5/10
IMDB  Rotten Tomatoes
arvustus: Diana

Image courtesy of Warner Bros

---