Moonlight – Kuuvalgus (2016)

režissöör:Barry Jenkins
stsenaarium:  Barry Jenkins, Tarell Alvin McCraney loo põhjal

osades:
Mahershala Ali (Juan)
Shariff Earp (Terrence)
Duan Sanderson (Azu)
Alex R. Hibbert (Little)
Janelle Monáe (Teresa)
Naomie Harris (Paula)

operaator: James Laxton, kunstnik: Hannah Beachler, kostüümikunsnik: Caroline Eselin, montaaž: Joi McMillon & Nat Sanders, helilooja: Nicholas Britell. Produtsendid: Dede Gardner, Jeremy Kleiner & Jeremy Kleiner.

111 min

Näiliselt lihtne lugu keerulisest elust

Eelmise aasta kiidetuim teos, parima draamafilmi Kuldgloobuse võitnud ning kaheksale Oscarile kandideeriv “Kuuvalgus” on nüüd Eesti kinodes.

Loo peategelane Chiron on lapsest peale teadnud, et on teistsugune kui teised poisid. Tema elus on olnud palju verbaalset ja füüsiliset vägivalda. Kuidas mõjutavad keskkond, teiste suhtumine ja poisi enda hirmud tema kujunemist ja seksuaalsust, vaatleb film läbi kolme eluetapi.

Delikaatne jutustus

Samu motiive on mitmed Ameerika mustanahalised filmitegijad ennegi käsitlenud. Sarnaselt linateostele ”Boyz n the Hood” (1991) ja “Menace II Society” (1993) on siingi tegu ühe mustanahalise noormehe täiskasvanuks saamise looga, mis leiab aset Ameerika suurlinnas, keset kuritegevust ja uimasteid. Los Angelese asemel on tegevuspaigaks seekord Miami ja nii teostusliku kui sisulise fookuse tõttu on film värskendav.

Tegelased ja motiivid on ju tuttavad, ent režissöör-stsenarist Barry Jenkins suudab klišeesid vältida ning luua ääretult intiimse ning inimliku portree esmapilgul arhetüüpsetest tegelastest. Väga palju mängivad “Kuuvalguses” detailid ning tegelaste siseilmas toimuv. Film on poeetiline ja delikaatne. See on küll indie-film, aga üllatavalt ebaameerikaliku tunnetusega. Oma vaoshoitud elegantsilt meenutab teos pigem Aasia kino, näiteks Wong Kar Wai (“In the Mood for Love”) loomingut. Üks pilk või žest on olulisem kui öeldud sõna.

Film koosneb kolmest peatükist, mis kannavad peategelase hüüdnimesid: Little, Chiron ja Black. Neis kõigis muutub poiss ise, tema läbisaamine narkosõltlasest emaga (rolli eest Oscarile kandideeriv Naomie Harris) ning  suhe lähedase sõbra Keviniga. Viimane on poisi esimene armastus ning nende elust võib tõmmata kõnekaid paralleele. Kui peategelast pidevalt mõnitatakse, siis teine elab “kapis” ja väliselt normaalset elu. Nende fassaad on erinev, aga probleemid ja tunded  tegelikult sarnased. Mõlemad illustreerivad hästi seksuaalvähemuste valikuid.

Mööda nõiaringi

Filmi iseloomustab detailideni läbitunnetatud ja voolav pildikeel, mille  üheks läbivaks teemaks on elu- või nõiaring. Näeme seda juba esimeses kaadris ning edaspidi loo sõlmpunktides. Film ise kujutab endast eluringi. Omamoodi nõiaring avaldub poisi elukäigus, kui ta sõbruneb narkodiiler Juaniga (rolli eest Oscarile kandideeriv Mahershala Ali), ning saab lõpuks ise SPOILER –  diileriks – END SPOILER. On see keskkonnast tulenev paratamatus, ellujäämisinstinkt, isakuju otsimine või poisi vaba valik?

Filmi lõppedes meenus filmiajaloo ühe olulisema lavastaja Friedrich Wilhelm Murnau (“Nosferatu”, “Sunrise”) kaunis lause: “Tõeline kunst on lihtne, aga lihtsus eeldab kõige suuremat kunsti”.  See kehtib ka “Moonlighti” kohta. Näiliselt lihtsat lugu vaadates võib selle mitmekihilisus esmapilgul isegi märkamatuks jääda. Samas puudutatakse seda jutustades sügavaid ja elulisi teemasid.

Arvustus ilmus nädalavahetuse Äripäevas 10. veebruar 2017

Hinne: 8.5/10
IMDB Rotten Tomatoes