Filminoppeid ja soovitusi – osa. 3

– ehk MEELDEJÄÄVAMAD FILMID, mida mul õnnestus 2016. aasta esimeses pooles esmakordselt näha.

---

15. “The Ice Pirates” – Jääpiraadid” (1984)
režissöör: Stewart Raffill

Mida paganat ma küll vaatasin? Kas tegu on originaalse”Futurama” episoodiga või “Guardians of Galaxy” eelkäijaga? Filmi lõpu kontseptsioon aga kahtlaselt sarnane Cristopher Nolani filmiga “Interstellar“. “Ice Pirates” pole hea film ning paroodiana on see sama vähe naljakas kui “Galaxina” (1980). Tegu on siiski väga veidra ja ääretult unikaalse teosega-kus mujal leidub kosmoseherpes, kosmoseeunuhhid, kupeldajast robot või meeldejääv ajamoondumise episood?

Hinne: 4/10
IMDB  Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………
14. “Blood” – “O Sangue”- “Veri” (1985)
režissöör: Pedro Costa

Hüpnootiline debüütfilm Portugali ühelt kuulsamalt lavastajalt Pedro Costa’lt. Visuaalselt lummav lugu kahest vennast, kes üritavad pärast isa lahkumist eluga toime tulla. Lugu on kohati tabamatu, ent loodud atmosfäär haarab oma lummusesse.

Hinne: 7/10
IMDB Rotten Tomatoes

 

 

………………………………………………………………………………………………………………………
13. “The Legend of Billie Jean” – “Legend Billie Jean’ist” (1985)
režissöör: Matthew Robbins

Üks 80-ndate stiilipuhtamaid filme, mis ma näinud olen. Ümbertöötlus Joan of Arc legendist, kus Helen Slater’i (“Supergirl”) kehastatud Billie’t süüdistatakse ebaõiglaselt ning võimude eest põgenedes saab temast ikoon, kes võitleb kõikide noorte eest. Populistlik, ent nauditav ja kaasahaarav meelelahtus.

Hinne: 7/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………
12. “Illumination” – “Iluminacja” – “Illuminatsioon” (1973)
režissöör: Krzysztof Zanussi

Krzysztof Zanussi põnev eksperimentaalfilm füüsikuna töötavast mehest, kes otsib elu mõtet teaduse, töö, armastuse, abielu, pere, surma ja spirituaalsuse kaudu. Läbi filosoofiliste ning ratsionalistlike diskussioonide uurib Zanussi universaalseid küsimusi ning katsetab filmikunsti vormiliste võimalustega.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………
11. “Katalin Varga” (2009)
režissöör: Peter Strickland

Peter Striclandi (“Berberian Sound Studio”) esimene film on ääretult mõjuv ja minimalistlik kättemaksufilm, mille tegevus leiab aset Transilvaanias. Peale seda, kui Katalina abikaasa saab teada, et nende poeg pole tema laps, asub naine teele leidmaks meest, kes ta vägistas. Nagu järgnevad Stricklandi filmid, haarab ka “Katalin Varga” oma suurepärasele atmosfääri ning julge teostusega.

Hinne: 7.5/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………
10. “Little Women” – “Väikesed naised” (1994)
režissöör: Gillian Armstrong

Südamlik ja alahinnatud adaptsioon Louisa May Alcott’i armastatud romaanist. Ameerika kodusõda. Ajal, mil pereisa on rindel, peab ema kodus nelja tütre kasvatamisega üksi toime tulema. Igaühel neist on omad soovid ja maailmavaade, samas on nendevaheline side tugev. Kõik õed on suurepäraselt väljajoonistatud ning film ärkab ellu tänu headele näitlejatöödele ning tundlikule režiile.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

9. “Wolf Children” – “おおかみこどもの雨と雪” – “Hundilapsed Ame ja Yuki”(2012) 
režissöör: Mamoru Hosoda

Nagu parimad Studio Ghibli ja Hayao Miyazaki filmid, on tegu humanistliku looga, mis käsitleb muinasjutu kaudu suuri elulisi probleeme. Leseks jäänud ema kolib maakohta,kuna kardab end hundiks muuta suutvaid lapsi kaotada. Iga hinna eest oma pere kaitsev ning omaette hoidev ema hakkab aegamööda nii oma uut kogukonda kui lapsi usaldama. Kaunis meditatsioon elust – hirmudest, mis seonduvad lastekasvatamisega, emarollist, lahtilaskmisest ning elutee leidmisest.

Hinne: 7.5/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

8. “Mephisto” (1981) 
režissöör: István Szabó

István Szabó filmiversioon Klaus Manni kuulsast romaanist sööbib mällu tänu Klaus Maria Brandauer’i (“Never Say Never Again”) vapustavale osatäitmisele.See on lugu mehest, kes hülgab oma tõekspidamised ning jätkab natsi-Saksamaa teatrilavadel mängimist. Nii raamat kui film töötab mõjuvalt ümber Fausti müüdi.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………………

7. “Gate of Hell” – “Jigokumon” – “Põrguvärav” (1953)
režissöör: Teinosuke Kinugasa

Cannes parimaks teoseks tunnistatud ning parima võõrkeelse filmi ning kostüümikunstniku Oscariga pärjatud “Põrguvärav”on üks 50-ndate visuaalselt rabavamaid värvifilme. Lugu samuraist, kes soovib iga hinna eest kosida naist, kes on juba abielus. Samurai veenab naist oma abikaasat tapma.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………………………

6.”Institute Benjamenta, or This Dream People Call Human Life” – “Benjamini instituut” (1995)
režissöörid: Stephen Quay & Timothy Quay

Film kui unenägu. Ääretult lummava atmosfääriga sürrealistlik ja unikaalne debüütfilm animaatoritelt Quay vendadelt, peaosas Oscari laureaat Mark Rylance (“Bridge of Spies”). Robert Walseri romaani “Jakob von Gunten”
adaptsioon, kus noormees asub elama Johannnes ja Lisa Benjamenta poolt juhitud teenrite kooli ja tõstab mässu nende põhimõtete vastu.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

5. “The Thief of Bagdad” -“Bagdadi varas” (1940)
režissöörid: Ludwig Berger & Michael Powell

1924.aasta “The Thief of Bagdad’i” uusversioon on siiani nauditav ja hoogne hea kujutlusvõime ja mõjuvate visuaalefektidega fantaasiaseiklus, mille mõju filmikunstile, eriti meelelahutustööstusele on siiani tuntav. Tegu on klassikalise Araabia öö lugudest inspireeritud looga, kust suurt tagamõtet otsida ei tasu. Ilma selleta poleks meil suure-eelarvelisi seiklusi – ei Disney “Aladdin’it”, George Lucase “Star Wars’i” või kaasaegseid fantaasia- või koomiksifilme.

Hinne: 8.5/10
IMDB Rotten Tomatoes

……………………………………………………………………………………………………………
4. “Escape from the ‘Liberty’ Cinema” – “Ucieczka z kina ‘Wolność” – “Põgenemine Vabaduse kinost” (1990)
režissöör: Wojciech Marczewski

Terav satiir totalitaarsest süsteemist NL lõpu lävel. Tsensorina töötav mees määratakse lahendama probleemi, mis valitseb kinos nimega “Vabadus”. Sentimentaalsevõitu melodraama linastusel hakkavad ekraanil olevad näitlejad mässama ning keelduvad oma dialoogi esitamast.Wojciech Marczewski film mitte ainult ei ammuta inspiratsiooni “Purple Rose of Cairo’st”, vaid kasutab Woody Alleny teost üsna kavalalt oma filmis.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

……………………………………………………………………………………………………………
3. “Good Morning” – ‘お早よう’ – “Tere hommikust” (1959)
režissöör: Yasujirō Ozu

Meisterlavastaja Yasujirō Ozu tabav satiir kahest vennast, kes otsustavad teha vaikimisstreigi, kuna vanemad keelduvad neile telekat ostmast. Poiste vaikimist tõlgendatakse kogukonnas aga hoopis teisiti. Humoorikas ja eluline vaade muutuvale Jaapanile, kus suurt rolli mängivad kuulujutud ja tarbijaühiskond.

Hinne: 8.5/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

2. “Vampyr” – “Vampyr – Der Traum des Allan Grey”- “Vampiir” (1932)
režissöör: Carl Th. Dreyer

Järjekordne film, mida võiks nimetada unenäoliseks. Seni nähtud Dreyeri filmidest pean seda kõige nauditavamaks ja hüpnootilisemaks. Tegu on geniaalse metafüüsilise horrorfilmiga, mis mängib põnevalt aegruumiga ning eksponeerib suurepäraselt kinokunsti visuaalseid võimalusi.

Hinne: 9/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………………………

1. “Red Psalm” – “Még kér a nép” – “Punane psalm” ( 1972)
režissöör: Miklós Jancsó

Film kui visuaalne poeem. Üks unikaalsemaid ja võimsamaid teoseid, mis kasutab pikki kaadreid väga omapäraselt, et luua kunstiline ning poeetiline pildikeel. Segatuna rahvaviiside ja lauludega, loob Miklós Jancsó tõeliselt
põneva uurimuse talupoegade mässust 19 sajandi lõpu Ungaris. Audiovisuaalne meistriteos.

Hinne: 9/10
IMDB  Rotten Tomatoes

 

Read Full Post »

I Am a Fugitive from a Chain Gang (1932)

režissöör: Mervyn LeRoy

stsenaarium: Howard J. Green & Brown Holmes Robert E. Burns’i autobiograafia alusel

osades:
Paul Muni (James Allen)
 Glenda Farrell (Marie)
Helen Vinson (Helen)
Noel Francis (Linda)
Preston Foster (Pete)
Allen Jenkins (Barney Sykes)
Hale Hamilton (Reverend Allen)

operaator: Sol Polito, montaaž: William Holmes, kunstnik: Jack Okey, produtsent: Hal B. Wallis

92 min

Mervin LeRoy “I Am a Fugitive from a Chain Gang’i” – “Olen ärakaranud sunnitööline “(1932) – võib pidada kõikide vangla- ja vanglast põgenemise filmide vanaisaks, lisaks sellele on antud teosel au olla üks kompromissitumaid, sotsiaalsemaid ning küünilisemaid filme, mis Hollywoodi süsteemist on välja tulnud.

Warner Brothers’i filmistuudio sai 1930-ndatel tuntuks kui stuudio, kes julges kajastada asjakohaseid probleeme ning ka elu varjupoolt, tuues ekraanile ajalehtedes kajastatud elulisi lugusid. “I Am a Fugitive from a Chain Gang“ – “Ma olen ärkaranud sunnitööline” põhineb Robert E. Burns autobiograafial, kes pisiröövi eest Georgia osariigis määrati 10neks aastaks vanglasse sunnitööle, kuid kellel õnnestus põgeneda ja end Chicagos korralikule positsioonile töötada, kartes siiski iga hetk, et teda võitakse taas tabada.

Filmi peategelane James Allen (Muni) on sõjakangelane, kes murtuna ja muutunud inimesena kodumaale tagasitulles mõistab, et ta ei saa naasta sellesse ellu, mis tal enne oli ning otsustab leida tööd ehitusel. Tööd on aga vähe ning ta on sunnitud pideval uut ametiposti otsides mööda Ameerikat rändama, elades üks päev korraga. Film valmis Suure depressiooni ajal ning lisaks 1920-ndate poleemikale tõmmatakse paralleele ka filmi linastusajal valitsenud töötuse ning sõjaveteranide probleemiga, kellele riik üldse tuge ei andnud. Ühes suurepärases stseenis soovib Muni soovib oma sõjas saadud au-medalit raha vastu pantida, ent näeb et sellel puudub väärtus – pandimajas on neid medaled hunnikutes. James satub sööki otsides kokku kurjategijaga, kes sunnib teda röövimisel revolvri ähvardusel aitama ning politsei tulekul määratakse mees kümneks aastaks sunnitöölaagrisse vangi.

Film omab mitmeid suurepäraselt lavastatud stseene ning rabavat visuaalset atmosfääri – eelkõige vanglaelu kujutavas filmiosas, mis kujutab vangide elu nii kiviraides kui nende näruses klaustrofoobses vanglas. Stseen, kus vangid vaatavad pealt seda kuidas kaks nende kaaskannatajat lõpuks välja pääsevad – üks oma karistuse ära kandnult omal jalgadel, teine aga kirstus on hea näide nende lootusetust olukorrast. Sunnitöölaagrid olid mitmetes osariikides  sama diskrimeerivad kui paar kümnendit tagasi oli olid mustanahaliste orjade elu Ameerikas. James Alles otsustab põgeneda, ning peale pingeliselt lavastatud põgenemiskatset jõuab lõpuks Chicagosse kus ta suudab aastate jooskul end kõrgele ja auväärsele positsioonile töötada.

Isegi kui paljud motiivid filmist võivad tunduvad klišeedena, sest põgenikest filme on tehtud palju, omavad siinsed lahendused lavastaja kindla käe all alati pinget ja täpsust, mis isegi uuematele filmidele suudavad silmad ette teha. Teos on valminud ka enne Hollywoodi tabanud karmi filmitsensruuri ning omab palju ausamat ja otsekohesemat käsitlust vägivallast ja seksuaalsuhetest (juba vanglast põgenedes leiab James “lohutust” lõbumajast) kui Hollywoodi järgneva kolmekümne aasta jooksul võis unistada. Aga see on kõigest üks lisaaspekte, mis teeb filmist kaasajal vaadatava.

Film on korraga nii I maailmasõja-järgse Ameerika ning veterandie kurva saatuse peegelduseks, kes ei leia tööd ega kohta ühiskonnas, tolleagse vanglasüstseemi kriitika, ning parimatele vanglafilmidele omase klassikalise süstseemi vastu võitleva tegelase lugu. Nii nagu Paul Newman filmis“Cool hand Luke”, ei ole ka Paul Muni nõus süstseemile alla jääma vaid võitleb ideaali ja õigluse nimel ning suudab vanglast põgenedes saavutada endale American Dreami – ronida rentsilist kõrgele positsioonile ning olla ühiskonnale kasulik, teadvustades siiski, et ta on alati tagaaetav.

Film on ideaalne näide heast suurepärasest vanakooli Hollyoodi filmist – tempokas ja pingeline, meelelahutuslik kuid mõtlemapanev ning täis meeldejäävaid karaktereid. Isegi kui teile ei meeldi mustvalged filmid ja 80ne aastane film võib näida vanamoeline, ei tasu muretseda. “I Am a Fugitive from a Chain Gang” on lihtsalt suurepärane ja meeldejääv film, omades ka üht parimat ja kuulsamat lõppu filmiajaloos.

Hinne 9.5/10

http://www.imdb.com/title/tt0023042/

Read Full Post »