Archive for the ‘1980’ Category

– ehk MEELDEJÄÄVAMAD FILMID, mida mul õnnestus 2016. aasta teises pooles (väljaspool kino) esmakordselt näha.

xanadu_1980_movie_poster15. “Xanadu” (1980)
režissöör: Robert Greenwald

Xanadu on üks tõeliselt kummaline ja halvasti lavastatud film, millel on oma seletamatu võlu. Kreeka muusa Kira (Olivia Newton-John) tuleb maale selleks, et innustada kunstnik Sonny Malone`i(Michael Beck) ja tema uut sõpra (Gene Kelly) rulluisudisko  jaoks saali ehitama. Mnjah :) Mida muud öeldagi? “Xanadust” leiab filmiajaloo ühed halvemini lavastatud muusikalistseenid, ent Gene Kelly ja Electric Light Orchestra kuulus soundtrack teevad teose siiski vaadatavaks.

Hinne: 4/10
IMDB Rotten Tomatoes

 

………………………………………………………………………………………………………………………

deathstalker_ii_movie_poster14. “Deathstalker II” (1987)
režissöör: Jim Wynorski

Roger Cormani produtseeritud Z-kategooria koopia Conani filmidest on temale iseloomulikult odav ja lääge. Erinevalt ülejäänud kolmest “Deathstalkeri” filmist, mis on igavavõitu ja tõsised fantaasiaseiklused, keerab teine osa kõik paroodiaks. Odavast teostusest ja halvast näitlemisest tekib omaette võlu. Monique Gabrielle topeltroll on oma amatöörlikkuses eriti armas:)

Hinne: ?/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………
the_driver_1978_movie_poster13. “The Driver” – “Autojuht” (1978)
režissöör: Walter Hill

Le Samouraï” (1967) ja Drive‘i” (2001) suure fännina oli mul kaua nägemata nende kahe vahelüli. Walter Hilli stiilne ja märgiline autofilm imiteerib  tuntavalt”Le Samouraï’d”, ent pole pooltki nii mõjuv. Siiski on teguva korraliku žanrifilmiga, mille mõju Hollywoodi filmidele ei saa alahinnata. Pole midagi teha, Ryan O’Neal ei ole Alan Delon või Ryan Gosling.

Hinne: 7/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………

whatever_happened_to_baby_jane_poster12. “What Ever Happened to Baby Jane?” – “Mis juhtus Baby Jane’iga?” (1962)

režissöör: Robert Aldrich

Olin Robert Aldrichi kultusfilmi poolenisti näinud, ent nüüd sain seda nautida algusest lõpuni. Tegu on ääretult unikaalse ning häirivalt mõtlemapaneva filmiga, mis kaasaegseid vananevaid staare vaadates tundub  väga ajakohasena. Bette Davis ja Joan Crawford säravad siin unustusehõlma vajunud kuulsustena. Kindlasti üks küünilisemaid ja kibedamaid vaateid Hollywoodi ja kuulsuse varjukülgedele.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

trust_1990_movie_poster11. “Trust” – “Usaldus” (1990)
režissöör: Hal Hartley

Omapärase maailmatunnetuse, huvitavate karakterite ning kummalise huumoriga “Trust” on tore maiuspala Ameerika indie-filmide austajatele. Loo keskmes on keskkooli pooleli jätnud Mariast (Adrienne Shelly) ja telekaparandaja Matthew’st (Martin Donovan)arnmastuslugu.

Hal Hartley (“Henry Fool”) teine mängufilm mõjub siiani väga värskena.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

vanishing_point_movie_poster10. “Vanishing Point” (1971)
režissöör: Richard C. Sarafian

“Vanishing Point” on ajahambale paremini vastu pidanud kui “Driver”. Ehk oma ajastu tõetruu peegeldamise tõttu. Tegu on omalaadse “Easy Rideri” versiooniga, kus mootorrattad on asendatud autoga  Dodge Challenger R/T. Režissöör Richard C. Sarafian on loonud minimalistliku, tabava ja meeldejääva läbilõike 1970-ndate alguse vastandkultuurist. Õigustatult üks ikoonilisemaid autofilme läbi aegade.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes


…………………………………………………………………………………………………………………………………………

de_palma_2015_movie_poster9.”De Palma” (2015)
režissöörid: Noah Baumbach ja Jake Paltrow

Kultusrežissöör DePalma fännina oli see film mulle tõeline maiuspala. Film, mis koosneb ühest “rääkivast peast” – Brian De Palma omast, ning monteerib vahele lõike tema filmiloomingust, suudab anda üllatavalt põhjaliku, ausa ja intiimse vaate Ameerika filmikunsti ühe alahinnatuma meistri mõttemaailma.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………
mccabe__mrs_miller_poster8. “McCabe & Mrs. Miller” (1971)
režissöör: Robert Altman

Peale aastatepikkust ootamist õnnestus mul näha Robert Altmani filmi nii nagu peab – uhiuut restaureeritud koopiat suurelt ekraanilt. See on unikaalne anti-vestern mängurist (Warren Beatty) ja prostituudist (Julie Christie), kellest saavad äripartnerid. Humoorikas ja omalaadne kommentaar kapitalismi ja ärieetika kohta. Briljantne ja innovatiivne operaatoritöö geniaalselt Vilmos Zsigmondilt ning muusika sel aastal meie seast lahkunud Leonard Cohenilt.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

……………………………………………………………………………………………………………
seconds_1966_movie_poster7. “Seconds” – “Sekundid” (1966)
režissöör: John Frankenheimer

Võimas ja unikaalne eksistentsialistlik ulmekas John Frankenheimerilt. Salaorganisatsioon pakub inimestele uut võimalust eluks – uut nägu ja identiteeti.  Arthur Hamilton (Rock Hudson) soovib oma senisest elust pääseda ning võtab selle äärmusliku operatsiooni ette. Huvitav, et teos tuli välja sarnase ideega Hiroshi Teshigahara filmiga”The Face of Another“samal ajal. Viimane põhineb Kôbô Abe raamatul.

Hinne: 8.5/10
IMDB Rotten Tomatoes

……………………………………………………………………………………………………………
hedwig_and_the_angry_inch_movie_poster
6. “Hedwig and the Angry Inch” – “Hedwig ja tige tollike” (2001)
režissöör: John Cameron Mitchell

Kui Rainer Werner Fassbinder oleks otsustanud muusikali lavastada, oleks tulemus ilmselt sellesarnane. John Cameron Mitchell lavastab ja mängib peaosa omapärases filmis, mis põhineb tema enda kirjutatud Off-Broadway muusikalil. See on lugu transseksuaalsest Ida-Berliinist pärit glam-rokkar Hedwigist, kes tuuritab mööda Ameerikat ning ajab taga nii tema südame kui muusika röövinud rockstaari (Michael Pitt). Laulude ja meenutuste kaudu saame ülevaate Hedwigi elust ning tema probleemidest. Leidlikult teostatud inimlik ja empaatiline lugu soolisest identiteedist ja oma seksuaalsusega leppimisest.

Hinne: 8.5/10
IMDB Rotten Tomatoes

……………………………………………………………………………………………………………

beyond_the_valley_of_dolls_movie_poster5. “Beyond the Valley of the Dolls” – “Nukkude Oru taga” (1970)
režissöör: Russ Meyer

Peab nõustuma Nicolas Winding Refn’iga – “Beyond the Valley of Dolls” on  tõepoolest üks parimaid filme, mis kunagi tehtud. Russ Mayeri ja Roger Eberti koostöös valmis üks hullumeelne ja unikaalne Hollywoodi suurstuudio film.Seda kas vihatakse või armastatakse, ent mulle läks see rock-õudus-exploitation-muusikal-melodraama väga korda. Legendaarne filmikriitik Roger Ebert võtab teose väga ilusti kokku:”I think of it as an essay on our generic expectations. It’s an anthology of stock situations, characters, dialogue, clichés and stereotypes, set to music and manipulated to work as exposition and satire at the same time; it’s cause and effect, a wind-up machine to generate emotions, pure movie without message.

Hinne: 8.5/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

all_that_heaven_allows_movie_poster4. “All That Heaven Allows” – “Kõik, mida taevas lubab” (1955)
režissöör: Douglas Sirk

Häbi tunnistada, et mul õnnestus Douglas Sirki loominguga tutvuda alles tänavu. Seni nähtu on igatahes väga muljetavaldav. “Kõik, mida taevas lubab” oli inspiratsiooniallikaks nii Rainer Werner Fassbinder’i filmile “Hirm närib hinge seest” kui Todd Haynes’i (“Carol“) “On taevas nii kaugel” (2002). Originaal on siiski kõige tugevam. Sirk loob ausa ja terava melodraama, mis lahkab tabavalt naise positsiooni 1950-ndate Ameerikas.

Hinne: 9/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………
johnny_guitar_movie_poster3. “Johnny Guitar” (1954)
režissöör: Nicholas Ray

Nicholas Ray (“Põhjuseta mässaja”) terav ja revisionistlik vestern, mille kangelast ja kurikaela kehastab naine, on tugev kommentaar McCarthy nõiajahile. Võimas ja kompromissitu film on üheks mu Ameerika lemmikvesterniks 1950-ndatest aastatest.

Hinne: 9/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………………………

ordet_movie_poster2. “Ordet” – “Sõna” (1955)
režissöör: Carl Theodor Dreyer

Üks kaunimaid filme usust ja imedest. Taani lavastaja Carl Theodor Drayeri loomingu hilisem periood pole mind siiani eriti kõnetanud, ent ta kuulsaim teos on tõepoolest oma maine vääriline. Võimas ja provokatiivne film algab lavastajale omaselt konstrueeritult ja kuivalt, ent saavutab loo kulgedes lummava hüpnootilisuse.

Hinne: 9/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………………………

turkish_delight_movie_poster_19751.”Turkish Delight” – “Türgi Nauding” (1973)
režissöör: Paul Verhoeven

Jahtisin “Türgi naudingu” DVD-d aastaid ning ei pidanud selles pettuma. Paul Verhoeven, üks mu lemmiklavastajaid, on vist ainus, kes suudab jutustada korraga räiget ja õrna armastuslugu. “Türgi nauding” pakatab energiast ja loovusest ning loob omalaadse (ja parema) versiooni “Love Story’st” (1970), mis näitab ühe skulptori (Rutger Hauer) ja noore naise (Monique van de Ven) kirglikku, tormilist ja traagilist armulugu.

Paul Verhoeven oma loome tipus.

Hinne: 9/10
IMDB Rotten Tomatoes

Turkish_Delight_1975_movie_still.jpg

Read Full Post »

somewhere_in_time_posterrežissöör: Jeannot Szwarc
stsenaarium: Richard Matheson, ta enda romaani põhjal

osades:
Christopher Reeve (Richard Collier)
Jane Seymour (Elise McKenna)
Christopher Plummer (William Fawcett Robinson)
George Voskovec (Dr. Gerald Finney)

operaator: Isidore Mankofsky, kunstnik: Seymour Klate, kostüümikunstnik: Jean-Pierre Dorléac, montaaž: Jeff Gourson, helilooja: John Barry. Produtsent: Stephen Deutsch.

103 min

“VANAMOELINE FILM ARMASTUSEST, MIL POLE AJALISI PIIRE”

XX sajandi ühe olulisema ulme- ja horrorkirjaniku ning filmistsenaristi Richard Matheson’i (“I Am Legend”, “The Incredible Shrinking Man”, “Duel”) enda romaani “Bid Time Return”adaptsioon on kaunis meditatsioon armastusest, mis suudab ületada aja ning ruumi piire. “Somewhere in Time” – “Kusagil Ajas” on üks romantilisemaid ajarände filme, mis kunagi tehtud ning inspiratsiooniks teistele analoogsetele ulmekatele nagu Hyun-seung Lee “Il Mare” (2000), selle remake’ile “The Lake House”(2006) ning romaanile “The Time Traveler’s Wife”, millest 2009. aastal valmis ka filmiversioon.

Aasta 1972. Cristopher Reeve kehastab Richard Collier’i – näitekirjanikku, kellele pärast üht esietendust läheneb tundmatu vana daam. Naine kingib talle kuldse uuri ning palub, et mees ta juurde tagasi tuleks. Aastaid hiljem, peale naise surma, avastab Richard vanas hotellis viibides noore näitlejanna (Seymour) foto, millesse ta kõrvuni armub. Tuleb välja, et foto pärineb 1912.aastast ning pildil olev naine – näitlejanna Elise McKenna on sama naine, kes talle uuri kinkis. Richard tahab Elise kohta kõike, mis võimalik, teada ning tahab temaga kohtuda. Mis siis, et neid eraldab 68 aastat. Mees uurib ajarände võimalusi ning üritab siis oma armastatuga ajas tagasi minnes kohtuda.

somewhere_in_time_still_02Jeannot Szwarc`i lavastatud “Kusagil ajas” kukkus linastumisaastal läbi, ent on aja jooksul saavutanud kultusfilmi staatuse. Kriitikud suhtusid tookord filmi üsna negatiivselt ning see, mida paljud nägid filmi miinustena on paljus filmi voorusteks. Jah – tegu on lihtsa, ja kohati ehk isegi naiivse linateosega, mis julgeb aga esitada suure küsimuse – kas armastus suudab ületada aja piire. Film keskendub ühele teemale, pole mittevajalikke kõrvalliine. Nõustun, et ajarände kontseptsioon (mis põhineb J. B. Priestley teoorial) võib tunduda üsna ebausutav, kuid lugu pöörab selle lõpuks enda kasuks. 1912. aastal tekkiv armukolmnurk Richardi, Elise’i ja tema mänedžeri William Fawcett Robinson’i (Plummer) vahel on üsna etteaimatav, ent keemia, mis tekib Christopher Reeve ja Jane Seymour’i vahel kannab filmi lõpuni. See, et “Kusagil ajas” julgeb olla nii vanamoeline ja ausalt romantiline, muudab filmi ajatuks.

Päris mitmed inimesed on leidnud  sarnasusi “Kusagil ajas” ja “Titanic’u” (1997) vahel. James Cameron pidi olema seda filmi näinud, sest mitmed hetked – eriti lõpuosas, kalduvad lausa plagiaadi poole. “Kusagil ajas” on aga oma loomult väga teistsugune – paljus 1970-ndate lõpu film. Väga rahuliku tempoga ning dramaturgiliselt pole filmil isegi korraliku kolmandat acti. Kohtumine kahe armastaja vahel toimub alles poole peal ning lõpp tuleb üsna ootamatult. Ent see jääb kõlama ning tõlgendusvõimalused ja küsimused, mis sellest tulenevad, on üks põhjusi, miks film on vaatajatele südamesse jäänud.

somewhere_in_time_still_01Jeannot Szwarc’i (“Santa Claus: The Movie”, “Jaws 2”) režii on vanamoeline, ent saavutab oma minimalismi ja vaoshoitusega teatud elegantsi. Mitmed stseenid, nagu näiteks Richard’i ärkamine aastas 1912 on tehtud väga lihtsalt, ent täpselt ja kaunilt. Kui Supermanina kuulsaks saanud Christopher Reeve esineb filmis oma tuntud headuses, siis Jane Seymour (“Live and Let Die”, televisiooni “Dr. Quinn, Medicine Woman”) lihtsalt särab ekraanil ning tõestab, et on filmiajaloo üks kaunemaid naisnäitlejaid. Ei oska pakkuda ühtegi tolle aja näitlejannat, kes oleks paremini sobinud mängima naist, kellesse armud vaid tema fotot nähes. Asi, mis paneb aga filmi lõplikult tööle, on suurepärane legendaarse Bondi-seeria helilooja John Barry muusika. Muusika, mis kõlab tihti  oscarite in memoriam lõigus, on näide romantilisest ja kaunist muusikast, mida tänapäeva kinos niisama lihtsalt ei kohta. Täitsa võimalik, et ilma Barry muusikata film üldse ei toimiks.

Kohati on filmi üsna üleolevalt naistekaks nimetatud, aga isiklikult pole kunagi taolisele jaotusele pihta saanud. Mina naudin kõigi žanrite filme – olgu need art-house, action, horror, romantiline komöödia vm. “Kuskil ajas” jättis mulle sügava mulje juba teismelisena. Nüüd, pea 15 aastat hiljem filmi vaadates  oli ta samavõrra,või ehk isegi rohkem nauditav.

Vägagi sobilik valentinipäeval vaatamiseks.

Hinne: 7.5/10

IMDB   Rotten Tomatoes
arvustused: Roger Ebert

Film on huvilistele peagi ka kättesaadav muusika- ja filmipoes Terminal (Facebook).

somewhere_in_time_still_05

 

 

Read Full Post »

Mõtteid elust minu ümber

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

METTEL RAY

Blogger by day, superhero by night

FILMIFANAATIK

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

filmTerminal

Maailmakino ja filmiklassika Terminalis

Ralfi nurk

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Nähtud ja nägemata

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Eveli filmiblogi

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Raul ja kino

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Pisut filmijuttu

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused