Archive for the ‘1982’ Category

conan_the_barbarian_movie_poster_1982režissöör: John Milius
stsenaarium: John Milius & Oliver Stone,  Robert E. Howard’i loomingu põhjal

osades:
Arnold Schwarzenegger (Conan)
James Earl Jones (Thulsa Doom)
Max von Sydow (Kuningas Osric)
Sandahl Bergman (Valeria)
Ben Davidson (Rexor)
Mako (võlur/jutustaja)

operaator:  Duke Callaghan, kunstnik: Ron Cobb, kostüümikunstnik: John Bloomfield,  montaaž: Carroll Timothy O’Meara, helilooja: Basil Poledouris. Produtsendid: Raffaella De Laurentiis & Buzz Feitshans.

129 min

HOLLYWOODI FANTAASIA-OOPER

Kuigi “Sõrmuste Isanda” filmid saavutasid suurema edu kui ükski teine fantaasiafilm, võiks žanri kuldajaks pidada 1980-ndaid, mil valmis lugematul hulgal klassikaks saanud teoseid. Ainuüksi 1982. aastal linastusid sellised teosed nagu “The Beastmaster”, “The Sword and the Sorcerer”, “Dark Crystal” ning kümnendi vast kõige kuulsam ja edukam mõõga ja nõiduse film “Conan the Barbarian”.
Conan_still_001Lapsena tapetakse Conani (Schwarzenegger) vanemad Thulsa Doom’i (Earl Jones) poolt ning poisist saab ori. Ajapikku sirgub Conan’ist suur sõdalane. Vabaks saanuna ristub tema tee kuningas Osric’iga (von Sydow), kes palub oma tütre päästmisel Thulsa Doom’i abi. Conan asub pääste- ja kättemaksuretkele, ustavateks abilisteks kuninganna Valeria (Bergman) ja mongol Subotai (Lopez).Conan_still_002.jpgConani tegelaskuju pärineb pulpkirjaniku  Robert E. Howardi loomingust, keda peetakse mõõga ja nõiduse film alažanri loojaks. Kuigi tihti vaadeldakse tema kõige kuulsamat tegelaskuju kui meesšovinisti-machot, on sõdalase tegelik olemus natuke keerukam. Barbar Conan esindab inimtüüpi, kes paikneb tsiviliseeritud ja animistliku metslase vahel. Lihtsate vajadustega ja naudinguhimulist meest, kel pole küll märkimisväärne intellekt, ent kes seisab siiski õigete asjade eest. Conan_still_010John Milius (“Red Dawn”) ja Oliver Stone (“Platoon”) kirjutasid stsenaariumi, mis ei põhine ainult Howardi loomingul, vaid ammutab inspiratsiooni ka muudest allikatest. Viiteid on nii ajaloolistele figuuridele nagu Genghis Khan, filmidele nagu “Alexander Nevski”(1938) ning 1970-ndate Ameerika religioossetele kultustele. Thulsa Doom’i (kelle tegelaskuju on laenatud teisest Howardi fantaasiaseeriast “Kull”) kummardajad on kui kummaline utreeritud versioon Ameerika New Age ja hipiliikumisest. Conan_still_008Filmis võib näha mitmeid religioosseid alatoone. Conan neab oma jumalat, kui ta on Kristuse kombel puu külge risti löödud ning tema teekonnal on muidki sarnasusi Jeesuse omaga. Peategelasel on aga paganlik maailmavaade, mis on üsna vastandlik Thulsa Doom’ile.
Conan_still_007Tugeva militaristliku taustaga John Milius, kelle sulest pärineb ka “Apocalypse Now” (1979) stsenaarium, on loonud “Conaniga” minimalistliku müütilise loo kättemaksust ja kangelaseks kasvamisest. John Miliuse ettekujutuses on “Conan the Barbarian” nagu ooper: minimaalne dialoog, visuaalne lugu, pompöösne kujundus. Väga tähtsat rolli mängib Basil Poledouris’e (“Robocop”) nüüdseks ikooniline soundtrack, mida peetakse filmiajaloo üheks parimaks.Conan_still_012Kuigi Arnold Schwarzeneggeril oli peaosa ka kurikuulsas halvas filmis “Hercules in New York” (1970), võib “Barbar Conanit” pidada mehe esimeseks tähtsamaks rolliks ning teoseks, mis tegi mehest superstaari. Kuigi paljude jaoks on Schwarzenegger Terminaator, on ta minu jaoks eelkõige Conan. Kuna tema näitlejaanne oli sel ajal üsna nõrk, lisaks aktsent, tegi Millius nutika otsuse ümbritseda ta suurepäraste näitlejatega, kelle hulgas olid ka Oscari nominendid nagu Max von Sydow (“The Sevent Seal”), Mako (“The Sand Pebbles”) ja James Earl Jones (“Star Wars”). Koos suurepärase kunstnikutöö ning muusikaga suudavad  nad luua usutava ja intrigeeriva maailma.vlcsnap-2016-05-08-17h01m50s101.pngFilm sai nõrga järje  pealkirjaga “Conan the Destroyer” (1984) ning spin-offi “Red Sonja” (1985), mida Schwarzenegger peab üheks halvemaks filmiks, kus ta osalenud on. Peale uusversiooni “Conan the Barbarian” (2011) läbikukkumist loodetakse Arnoldi osalusel uus film teha. Näib, kas see näeb ilmavalgust või mitte.vlcsnap-2016-05-07-23h39m19s544.png“Barbar Conan” on ühelt poolt hästi teostatud mütoloogiline allegooria ning suurejooneline ooper,teisalt üsna tobedavõitu ja sirgjooneline one-linereid ning campi täis 1980-ndate märul. Tegu on ühe ehedama, nauditavama, olulisema ja meeldejäävama fantaasiafilmiga. Žanri ning Schwarzeneggeri loomingu koorekiht.

Hinne: 7/10
IMDB  Rotten Tomatoes
arvustus: Roger Ebert

Film on huvilistele kättesaadav muusika- ja filmipoes Terminal (Facebook).

Conan_still_011

 

Advertisements

Read Full Post »

first_blood_posterrežissöör: Ted Kotcheff
stsenaarium:  Michael Kozoll, William Sackheim & Sylvester Stallone, David Morrell’i romaani alusel

osades:
Sylvester Stallone ( John Rambo)
Richard Crenna (kolonel Sam Trautman)
Brian Dennehy (William Teasle)
Bill McKinney (Kern)
Jack Starrett (Galt)
Michael Talbott (Balford)

operaator: Andrew Laszlo, kunstnik: Wolf Kroeger, montaaž: Joan E. Chapman, helilooja: Jerry Goldsmith, produtsendid: Buzz Feitshans, Mario Kassar & Andrew G. Vajna.

93.min

“KARAKTERIKESKNE ACTION-THRILLER”

Rambo. Nimi, mis tekitab paljudel ettekujutuse üheplaanilisest musklis action-kangelasest, kes kuulipilduja abil sadu inimesi maha notib, on tegelikult palju huvitavam ja komplekssem tegelane, kui ta reputatsioon võiks lubada, ning on kõige paremini realiseeritud esimeses etteastes, Ted Kotcheff’i lavastatud filmis “First Blood” – “Esimene Veri”.

David Morrell’i 1972. aastal ilmunud romaani üritati ekraanidel tuua 10 aastat, peaossa sooviti nii Al Pacino’t, Dustin Hoffman’i kui ka Nick Nolte’t ja Michael Douglas’t. Lõpuks sai rolli Sylvester Stallone, kelle hapra karjääri antud film suuresti ka omal ajal päästis (kõik ta filmid väljaspool “Rocky” seeriat olid läbi kukkunud). Kuigi ettekujutus Rambost kui võitmatust action-kangelasest on inimeste teadvusesse jõudnud “Rambo: First Blood Part II” ja “Rambo III” filmide jaudu, pakub “First Blood” midagi absoluutselt teistsugust ning huvitavamat, olles ka Sylvester Stallone’i karjääri üks kõige parem osatäitmine.

Film tegeleb Ameerikat vaevanud Vietnami teemaga – sõdurite sõjajärgsete psühholoogiliste traumade ning suutmatusega normaalse eluga kohaneda. Rambo (Stallone) on üksik hulkur, kes oma vana sõbraga kohtuma tulles satub väikelinna seadusesilma William Teasle’i (Dennehy) terava silma alla. Viimane käsib tal lahkuda, kuna ei soovi oma linnas hulkureid näha. Kui Rambo teda kuulda ei võta, viiakse ta vangi, kus tema kohtlemine tuletab meelde Vietnami sõjas kogetu.Ta saab jagu end kinni hoidnud politseinikest ning põgeneb metsa. Vaatamata Rambo rahumeelsetele soovidele, hakkab politsei eesotsas Teasle’iga teda armutult jahtima. Mida rohkem teda taga aetakse, seda rohkem meenuvad sõjatraumad ning Rambo astub privaatsõtta politseinike ning kohaliku kaardiväega.

Tegu on olemuselt klassikalise thrilleriga, mille keskmes on kassi-hiire mäng. Seda kõike läbib aga moraalselt hall piir, komplekssed ja konfliktsed tegelaskujud ning alltekst, mis tõstavad filmi oma žanri tippu. Väike stseen – Rambo kinnivõtmine laieneb järk-järgult tõeliselt suureks ja kontrolli alt väljuvaks sõjaks, mida kumbki – ei Teasle ega Rambo oska lõpetada. Teasle saab aru, et olukord on halb, ent oma ametist tulenevalt peab ta nõudma seadusest kinnipidamist ning ei saa lasta Rambol niisama minna – see tähendaks ju tema võimu lagunemist. Rambo pole aga midagi valesti teinud ning politseipoolne vääritikohtlemine käivitab temas traumad, reaalsuse piirid hägustuvad. Kohalik mets saab uueks Vietnamiks – sõjatandriks, kust ei pääse enne, kui Teasle on kõrvaldatud.

Teasle ja Rambo. Me ei pruugi kummagi tegelasega nõustuda, ent mõistame neid. “First Blood” teeb huvitava valiku ning keskendub võrdselt nii Rambole kui tema jäilitajatele. Tegu on konfliktiga, kus pole ei häid ega halbu ning see teeb jälgimise huvitavaks. Kui tegevusse astub Richard Crenna mängitud kolonel Sam Trautman, Rambo ülemus ja ainus sõber, saame aru viimase taustast ning saame aru, kui lootusetut võitlust Teasle peab. Kõige kolme osatäitmised on tasemel, eriti säravad Brian Dennehy ja Sylvester Stallone. Stallone kunagine võrdlus DeNiro’ga on siin, nagu ka Rocky’s, ära teenitud. Rambo on katkine mees, kes on pea terve filmi tagaaetav. Tegu on suuresti vaikiva rolliga ning Stallone loob juba avakaadrites meeldejääva ja sissepoole tegelase, kelle draama toimib silmades. Seal on intensiivsust, viha, kurbust, empaatiat ning segadust – kõike, mis kahjuks Rambo tegelase järgmistes filmides puudub. Kuigi ka seeria järgmised osad tegelevad oluliste teemadega (Afganistani sõda, olukord Birmas jne) on Rambo seal palju üheplaanilisem. Me mõistame, et tal pole pääsu oma mineviku traumade eest, ent need ei mängi neis filmides nii olulist rolli ning tal on seetõttu vähem nõrkusi. Rambo on neis filmides võitmatum ning palju selgema moraaliga.”First Blood’i” teeb nauditavaks just tõeliselt kompleksne peategelane, kelle teod on kahetimõistetavad.Žanriliselt on tegu thrilleri, mitte actionfilmiga ning see hoiab tervet lugu enam reaalsuses.

Filmi stsenaarium on täpne ja minimalistlik – Rambo ja Teasle`i konflikt ning tegelaskujud avanevad loo kulgedes ning film hakkab kohe kiirelt jooksma. Pole ühtegi raisatud sekundit ning isegi kõrvaltegelased, kes Rambot jahivad, on meeldejäävad. Režii ja montaaž on väga täpne ning visuaalselt on Kanada metsad tõeliselt ehedaks sõjatandriks muudetud. Jerry Goldsmithi muusika on ikooniline ning annab filmile suurema eepilisuse kui ka melanhoolia. Ainsaks nõrgaks kohaks võib pidada veidi pikka ja plahvatusterohket lõppu (raamatu lõpplahendus tundub huvitavam) ning ehk ka sõnumi liiga otsest väljaütlemist. Vaatamata sellele on Stallone’i lõpumonoloog suurepäraselt mängitud ning annab väga hästi edasi Vietnami sõdurite tragöödiat ja frustratsiooni.

Esimene Rambo -film “First Blood” on rikkalik ja kompleksne thriller, mis neile, kellel on visioon Rambost kui tühipaljast action-kangelasest, pakub meeldiva üllatuse. Ise nägin filmi esmakordselt umbes 12-aastasena ning olin segaduses, kuna ootasin Stallone’i ikoonilisest tegelaskujust juttude põhjal midagi väga erinevat.Vaatamata sellele jäi “First Blood” mällu pidama ning aastaid hiljem seda vaadates on tore tõdeda, kui hea filmiga tegu on.

Üks paremaid action-thrillereid, mis kunagi tehtud.

Hinne: 8.5/10
IMDB  Rotten Tomatoes


First_blood_still

Read Full Post »

Mõtteid elust minu ümber

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

METTEL RAY

Blogger by day, superhero by night

FILMIFANAATIK

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

filmTerminal

Maailmakino ja filmiklassika Terminalis

Ralfi nurk

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Nähtud ja nägemata

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Eveli filmiblogi

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Raul ja kino

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Pisut filmijuttu

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused