režissöör: Alfonso Cuarón
stsenaarium: Mitch Glazer, Charles Dickensi romaani “Great Expectations” alusel
osades:
Ethan Hawke (Finnegan Bell)
Gwyneth Paltrow (Estella)
Hank Azaria, (Walter Plane)
Chris Copper (Joe)
Anne Bancroft (Ms. Dinsmoor)
Robert De Niro (Lustig)
operaator: Emmanuel Lubezki, kunstnik: Tony Burrough, motnaaž: Steven Weisberg, muusika: Patrick Doyle & Ron Wasserman, produtsent: Art Linson.
111 min
Alfonso Cuarón’i lavastatud adaptsioon Dickensi “Suurtest Lootustest” toob klassiklaise loo kaasaegsesse Ameerikasse, paneb suurema rõhu tõusiklikkuse – suurte lootuste asemel keskendub film armastusloole ning asendab peategelase džentelemeni püüdlused hooopis New Yorgi kunstimaailmaga. Tegu on paljuski üsna kaudse adaptsiooniga, mis laenab Dickensilt elemendid ning liigub materjaliga omas suunas. Kuidas aga toimib film ise – ilma seda algmaterjaliga liialt võrdlemata?
Lugu räägib Efinnegan Bellist (Hawke), kunstiandega orvust, kes elab koos oma onu Joe, lihtsa mehaanikuga Floridas mere ääres. Tema elu muutub kui ta kohtub põgenenud vangiga (DeNiro), kes talt abi palub ning kohaliku eksentriliku rikkuri Ms. Dinsmooriga (Bancroft), kes soovib, et Finnegan hakkaks talle ja ta väiksele õetõtrele Estellale (Paltrow) seltsiks käimas. Finn armub Estellasse, kelle Dinsmoor on õpetanud meeste südameid murdma, kuna ta ise altaril üksi jäeti. Täiskasvanuks saanuna, saab Finn tundmatult heategijalt raha, et minna New Yorki ja seal preštiizikas galeriis näitus välja panna. Seal kohtub ta ka nüüd täiskasvanuks saanud Estellaga, kes ei taha ta tundeid vastu võtta ning kes ikka on murdmas meeste südameid.
Filmi esimeseks nõrkuseks on stsenaarium – Mitch Glazer’ adaptsioon omab lihtsustatuid suhteid ja tegelasi, mis kunagi ei paelu. Isegi kui eirata aspekti, et algmaterjaliks on Dickensi huvitavad ja kompleksed hästi defineerituid karaktereid ning suured teemad, tundub filmis pakutu suure draama jaoks liiga vaene ning trafaretne. Kuigi film seletab Estella karakterit ja tema motivatsioone paremini kui David Leani 1946.a variant, puudub tema karakteris traagika, manipuleeritavus ja vastuolulisus, mis võiks seal peituda. Kummaline, filmi keskmes olevad näitlejad on kõik suurepärased ja vaadates nende filmograafiat, ka rollide jaoks poetensiaalset vägagi sobivad (eriti Bancroft ja DeNiro), ent üksi karakter pole piisavalt paeluv. Igal näitelajal on üksik stseen või moment kus neil on lubatud särada, aga väljaspool seda jäävad nad üsna igavateks. Paberil tundub filmi New Yorgi kustimaailma toomine huvitav, ent film ei tegutse sellest tuleneva potensiaali uurimisega ning Finnegani snoobiks muutumine filmi näituse avamisel toimuvas stseenis koos oma onu Joe’ga (Cooper) jääb pigem plakatlikuks ja piinlikuks kui traagiliseks.
Film tundub olevat suunatud eelkõige noortele ja keskendub eelkõige Finnegani ja Estella vahelise suhtele. Siin on aga probleem – kuna tegelased jäävad igavateks, jätab ka nende suhe ükskõikseks. Kõik pole aga kadunud – kogu filmi keskmes leiame režissöör Alfonso Cuaron’i, kellele antud teos on jäänud karjääri ainsaks möödalasuks (filmile eelnes suurepärane “A Little Princess” (1995) ning järgnes 2000. aastal valminud hiilgav “Y Tu Mamá También”). Kuigi ta ei suuda luua meeldejäävaid karaktereid ega leida stsenaariumsit huvitavat lugu suudab ta siiski tekitada suurepäraselt tunnetatud maailma täis visuaalselt meeldejäävalt stseeme ning kauneid momente. Töötadas lähedalt oma ihuoperaatori Emmanuel Lubezki’iga manatakse vaatajaile ette muinasjutuline ja poeetiline maailm täis atmosfääri ning huvitavaid visuaalseid lahendusi. Eriti ilusasti on tehtud keksed intiimsemad stseenid Estella ja Finnegani vahel, mis on täis erootilisust, pinget ning poeesiat. Ka muusika, mis kohati ehk liialt tähelepanu võidab, on heaks kaaslaseks filmi audiovisuaalsele maailmale. Kahju lihtsalt, et selle keskmes olev film parem ei ole.
Kui võrrelda filmi algmaterjali või David Leani lavastaud variandiga, pole siit palju leida. Kui aga vaadata seda kui lihtsat noorte romanssi, mis omab keskemes lummavat atmosfääri ning visuaaliat , võib seda vaadata küll. Cuaroni loomingu astajatele on kindlasti see huvitavaks pilguheiduks lavastaja visuaalsete ideede väljakujunemisloos.
Hinne : 6/10
Ma Armastan Filme - Mart Raun - Filmiblogi 