Archive for the ‘2015’ Category

PÖFFi armastusfilmide festival Tartuff toimub Tartus 7-12 augustil.

www.tartuff.ee.

Baltikumi suurima vabaõhufilmifestivalil on kavas 13 mängu- ja 5 dokumentaalfilmi, mis linastuvad Raekoja platsil ja Athena keskuses. Festivali avab USA romantiline komöödia “Tagasi pole vaja”, mis jutustab autistide armastusest.

Tartuffi ajakava leiab festivali koduleheküljelt http://2017.tartuff.ee/ajakava/.
Kõigile seanssidele on prii sissepääs.

Kirjutan lähemalt kahest dokumentaal- ja mängufilmist.

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

citizen_jane_battle_for_the_city_movie_poster“Citizen Jane: Battle for the City” – “Kodanik Jane” (2016)
režissöör: Matt Tyrnauer

08.08 kell 17:00 Athena Keskuses

Linnaplaneerimisega seonduvad probleemid ei ole võõrad tartlastele ega teistele Eesti elanikule. “Kodanik Jane” on hea näide sellest, et linnapilti ei loo mitte arhitektid, ametnikud ja kinnisvaraarendajad, vaid inimesed, kes seal elavad.

Filmi kangelannaks on ajakirjanik, aktivist ja iseõppinud urbanist Jane Jacobs, kelle raamatut “Suurte Ameerika linnade surm ja elu” (1961) peetakse üheks XX sajandi mõjukamaks linnaplaneerimise teoseks.

1960-ndatel leidis aset  otsekui Taaveti ja Koljati heitlus, mil Jacobs pistis rinda New Yorgi võimuka planeerija Robert Mosesega. Viimase visiooniks oli autotööstust kummardav ja inimesi välistav üleorganiseeritud suurlinn. Sammhaaval muutis ta ajaloolise New Yorgi linnaosade ilmet, ent  kui ta jõudis mõtteni ümber ehitada Greenwich Village, kus Jacobs elas, asus naine selle püsimise eest võitlema.

Režissöör Matt Tyrnauer (“Valentino – viimane moekeiser”) on loonud hariva ja meelelahutusliku teose, mis ei räägi ainult võitlusest ja kodanike algatud liikumise jõust, vaid paneb vaatajad mõtlema ka oma elukeskkonna üle.

IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

slash_single_movie_poster“#Single” (2017)
režissöör: Andrea Eder

09.08 kell 17:00 Athena Keskuses

Kuidas viib nii distantseeritud meedium nagu internet intiimsuseni, selle üle arutleb  üks intervjueeritud filosoof dokumentaalfilmis “#Single”.

Elame ajastul, kus kõik on kliki kaugusel ja lihtsalt ligipääsetav. Sealhulgas ka sinu tulevane elu armastus. Iga kolmas püsisuhe luuakse interneti abil ning see protsent on pidevalt tõusmas. Samal ajal tõdeb üks filmi tegelastest, et sobiva partneri netist leidmist võib võrrelda nõela otsimisega heinakuhjast.

Dokumentaalfilmid vallalistest, kes internetist kaaslast otsivad, pole midagi uut, ent Austria režissöör Andrea Eder vaatleb oma debüüdis antud teemat natuke laiemalt ja mitmetahulisemalt kui tavaliselt. Filmis jälgitakse eri vanuses ning olukorras inimesi – lastega naisi, noori vallalisi, geisid ja eakamaid paare, kes kõik on otsustanud võrgu kaudu endale kaaslase leida. Filmitegijad on pääsenud portreteeritavatele üsna lähedale. Mitmeid kohtinguid on õnnestunud isegi kaameraga jäädvustada. Avanevad humoorikad, valusad ja kõnekad hetked inimeste ootustest oma paarilisele.

Samuti uuritakse ka tutvumisportaalide kulissidetaguseid – intervjueeritakse nende loojaid, psühholooge, moderaatoreid ning lahatakse  selle ärimudeli põhimõtet. Mis eelis on tasulisel saidil tasuta ees? Ajal, mil maailmas eksisteerib üle 8000 tutvumisportaali, on internetitutvuse pealt teenitav raha muljetavaldav.

Netiavarused on nüüdseks igapäevane osa kaasaegsest suhtlusest ning kaaslase leidmine on selle üks tahke. Film lahkab seda teemat objektiivselt ja eri vaatenurkade alt ning paigutab laiemasse ühiskondlikkusse konteksti.

IMDB

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

Being_Charlie_2015_poster“Being Charlie” – “Olla Charlie” (2015)
režissöör: Rob Reiner

10.08 kell 22:00 Tartu Raekoja platsil

Režissöör Rob Reiner, kelle käel all on valminud paljud ikoonilised 1980-ndate filmid nagu “The Princess Bride”, “This is Spinal Tap” ja “When Harry Met Sally”, ei ole viimastel kümnenditel kõige edukam olnud.

“Olla Charlie” on mehe viimase aja üks paremaid teoseid, mis on ühtlasi ka väga isiklik film. Nagu “Stand by Me” üritab “Being Charlie” vaadelda ausalt ja inimlikult teismeea ja täiskasvanuks saamise probleeme.

Loo keskmes on kõrgklassi perest pärit noormees Charlie (Nick Robinson), kes on aastaid võidelnud narkosõltuvusega ning veetnud oma viimased eluaastad erinevates rehabilitatsioonikeskustes. Ühes neist tähistab ta ka oma 18. sünnipäeva. Sealt põgenedes suunavad vanemad ta  samalaadsesse täiskasvanutele mõeldud keskusesse. Ka sealt kavatseb noormees sääred teha. Kui Charlie kohtub aga kauni Evaga (Morgan Saylor), otsustab ta jääda võideldes samal ajal kättesaamatu armastuse, oma sõltuvuse ja vanematega.

Kuigi lugu on üsna hollywoodilikult jutustatud, peitub siin rohkem elu kui tüüpilises peavoolu toodangus. Lugu põhineb Rob Reineri poja Nick Reineri kogemustel, kes kirjutas stsenaariumi koos Matt Elisofoniga, kellega ta just rehabilitatsioonikeskuses tutvus. Charlie teekond pole sugugi lihtne ning tema tegelaskuju ei proovita filmi alguses sugugi sümpaatseks teha. Nick Robinson kujutab teda ilustamata – noore, segaduses ja iseka, ent teistele kaasatundva tegelaskujuga. Vähehaaval hakkame me  aga tema käitumist mõistma .

Tegu on  küll ebaühtlase filmiga, kus episoodid on tugevamad kui tervik, ent film leiab lõpuks fookuse ning kinnitab, et uusi Rob Reineri filme tasub ikka oodata.

IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

Leon_The_Professional_movie_poster“Léon” (1994)
režissöör: Luc Besson

12.08 kell 23:45 Tartu Raekoja platsil

On tore tõdeda, et prantsuse režissöör Luc Bessoni (“Viies element”, “Lucy”) kultusfilm “Léon” mõjub siiani värskelt ning on sama raskesti kategoriseeritav kui esilinastuse ajal 1994. aastal.

“Léoni” võib vaadelda kui spirituaalset järge Bessoni rahvusvahelisele läbilöögifilmile “La Femme Nikita” (1990). Loo keskmes on lapselaadne, kirjaoskamatu, piima armastav ning botaanikahuviline professionaalne palgamõrtsukas Léon (Jean Reno) ning 12-aastane Mathilda (Natalie Portman), kelle vanemad, õde ja vend tapeti Gary Oldmani kehastatud ohtliku psühhopaadi Norman Stansfieldi poolt.

Kuigi filmi võiks liigitada krimi- ja märulifilmiks, huvitab Bessoni hoopis muu. Nagu Hal Ashby kultusfilmis “Harold ja Maude”, on loo keskmes Léoni ja Mathilda ebamugavust tekitav armastuslugu, mis on üllatavalt liigutav.

Film on täis pikitud Bessoni omapärast huumorit ja ning märulistseenid teevad silmad ette suuremale osale kaasaegsetele filmidele.

IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

Esmaspäev, 7 august 22.00 Tagasi pole vaja – Tartu Raekoja plats
Esmaspäev, 7 august 23.45 Moulin Rouge – Tartu Raekoja plats
Teisipäev, 8 august 17.00 Kodanik Jane – Athena Keskus
Teisipäev, 8 august 22.00 Tanna – Tartu Raekoja plats
Teisipäev, 8 august 23.59 Ebaõnnekits – Tartu Raekoja plats
Kolmapäev, 9 august 17.00 #SINGLE – Athena Keskus
Kolmapäev, 9 august 22.00 Armastuse kunst – Tartu Raekoja plats
Kolmapäev, 9 august 00.15 Nõusolek – Tartu Raekoja plats
Neljapäev, 10 august 14.00 Väike võrukael Vares: Suur võidusõit – Athena Keskus
Neljapäev, 10 august 17.00 Kui kaks maailma põrkuvad – Athena Keskus
Neljapäev, 10 august 22.00 Olla Charlie – Tartu Raekoja plats
Neljapäev, 10 august 23.45 Jumalik kord – Tartu Raekoja plats
Reede, 11 august 17.00 Saada selleks, kes olin – Athena Keskus
Reede, 11 august 22.00 Tere tulemast Norrasse! – Tartu Raekoja plats
Reede, 11 august 23.45 Rokenroll ehk Igavesti noor – Tartu Raekoja plats
Laupäev, 12 august 17.00 Barbecue – Athena Keskus
Laupäev, 12 august 22.00 Fortunata ehk Õnneseen – Tartu Raekoja plats
Laupäev, 12 august 23.45 Léon

 

Read Full Post »

– ehk PARIMAD FILMID 2016. AASTA EESTI KINOLEVIS, MIDA MUL NÄHA ÕNNESTUS.

Pingeread ning nimekirjad mõjuvad alati natuke tobedalt ja subjektiivselt (kuidas on võimalik kõrvutada kassahitte, väärtfilme ja kodumaist kraami?), ent samas on huvitav kokku võtta suurel ekraanil saadud elamused. Järgnev nimekiri koosneb filmidest, mis 2016. aastal Eesti kinodes jooksid.

Kokku sai sel aastal vaadatud 352 täispikka mängu- ja dokumentaalfilmi. Neist 120 linastus kohalikus kinolevis.


the_boy_and_the_beast_poster10. “Poiss ja koletis” – “Bakemono no ko” – “The Boy and the Beast” (2015)
režissöör: Mamoru Hosoda

Kõigest kuus päeva “Sõpruse” kinos linastunud Mamoru Hosoda (“Tüdruk, kes hüppas läbi aja”) leidlik ja värvikas anime on fantaasiarikas segu Jaapani vanadest ja uutest kultuuritraditsioonidest.

 Hinne: 7.5/10 arvustus
IMDB  Rotten Tomatoes

 


 

arrival_2016_poster9. Arrival – Saabumine (2016)
režissöör: Denis Villeneuve

2016.aasta üks paremini teostatud film, mille režissööritöö ja helikujundus on klass omaette, ent mis libastub stsenaariumiga.Filmi lõpuosa lahendus jagas publiku kaheks. Sellest hoolimata on tegu möödunud aasta ühe intelligentsema ja põnevama linateosega.

Sarnaselt “Brooklyniga” särab film tänu oma peaosatäitjale. Amy Adams on oivaline.

Hinne: 7.5/10 arvustus
IMDB Rotten Tomatoes

 


green_room_2015_poster8. “Green Room” (2015)
režissöör: Jeremy Saulnier

Aasta kõige pingelisem ja brutaalsem filmielamus, mis ei lase vaatajal hetkekski hinge tõmmata. Punkbänd versus neonatsid. Kaikavedu kahe “Star Treki” näitleja – Patrick Stewarti ja meie seast möödunud aastal traagiliselt lahkunud Anton Yelchini vahel. Suurepäraselt lavastatud film, mis kasvatab meisterlikult pinget ning kasutab vaatajas ebamugavustunde tekitamiseks mõjuvalt vägivalda.

Hinne: 7.5/10 arvustus
IMDB Rotten Tomatoes

 



la_la_land_2016_movie_poster7. La La Land – La La Land: California unistused (2016)
režissöör: Damien Chazelle

Kaunis ood Inglite Linnale, muusikaližanrile ning kõigile loomingulistele ja unistavatele inimestele. Aasta toredamaid armastuslugusid, mida vaatasin kinos kaks korda.

Hinne: 7.5/10 arvustus
IMDB Rotten Tomatoes

 


brooklyn_2015_movie_poster6. “Brooklyn” (2015) 
režissöör: John Crowley

Lihtne ja klassikaline lugu, mis särab tänu Saoirse Ronani lummavale osatäitmisele. Universaalne lugu immigrantidest, kelle süda kisub ühtaegu nii vana kui uue kodumaa poole. Südamlik ja soe film.

Hinne: 8/10 arvustus
IMDB  Rotten Tomatoes



kubo_and_the_two_strings_poster5. “Kubo and the Two Strings “- “Kubo ja kaks pillikeelt” (2016)
režissöör: Travis Knight

Aasta kaunemaid filme. “Laika” stuudiole omaselt ilus ning intelligentne koguperefilm, mis jutustab universaalse ja emotsionaalse loo perekonna ja elu väärtusest.

Hinne: 8/10 arvustus
IMDB Rotten Tomatoes


anomalisa_2015_movie_poster4. “Anomalisa “(2015)
režissöörid: Duke Johnson & Charlie Kaufman

Kummastav ja sürreaalne, samas tõene ja eluline. Esialgselt kuuldemängulaadse näidendina ilmavalgust näinud “Anomalisa” on režissööride Charlie Kaufmani (“Eternal Sunshine of the Spotless Mind” stsenarist) ja Duke Johnsoni koostöös suurepäraselt nukufilmikeelde kohandatud. Mõtlemapanev meditatsioon kaasaegse inimese probleemidest.Loo keskmes on teisikuluul- häire, mille korral inimene arvab, et teda ümbritsevad inimesed on asendatud teisikutega.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes



Bacalaureat_Graduation_2016_poster3. “Bacalaureat” – “Graduation” – “Lõpetamine” (2016)
režissöör: Cristian Mungiu

Cristian Mungiu põnevalt tehtud provokatiivne moralitee igapäevasest korruptsioonist on möödunud aasta üks mõtlemapanevam film. Mungiu, kes on tõusmas Euroopa tipplavastajate hulka, eksponeerib ka siin oma unikaalset käekirja. Kaunilt väljajoonistatud tegelaskujude, minimalistliku lähenemise ja rõhuva atmosfääriga lugu ühiskonnast, kus korruptsioon on muutunud tavaliseks nähtuseks.

Hinne: 8/10 arvustus
IMDB  Rotten Tomatoes


Handmaiden_poster2. Ah-ga-ssi – The Handmaiden – Nobenäpp (2016)
režissöör: Chan-wook Park

Chan-wook Park (“Oldboy”) on provokatiivne erootiline thriller. Mänguline ja teravmeelne “Nobenäpp” jutustab oma lugu sarnaselt “Roshamonile” mitmest perspektiivist. Teos uurib süvitsi meeste naisi objektiviseerivat pilku.

Hinne: 8/10 arvustus
IMDB  Rotten Tomatoes


Mustang_2015_movie_poster1. “Mustang” (2015)
režissöör: Deniz Gamze Ergüven
stsenaarium: Alice Winocour & Deniz Gamze Ergüven

Raske on valida aasta parimat filmi. Ükski teos ei olnud teistest peajagu üle. Enim sööbis aga mällu “Mustang”.Seda delikaatse režii ning emotsionaalse ja kujundliku loo tõttu, mis ei muutunud kordagi plakatlikuks. Lugu väikekülas elavatest õdedest, kelle kodu muutub nende konservatiivse onu tõttu vanglaks,  kritiseerib teravalt Türgi naiste positsiooni ühiskonnas ja mõjub  universaalsena. Paljud  vaatajad tõmbasid paralleele Sofia Coppola filmiga “The Virgin Suicides” (1999), millest “Mustang”  on tõepoolest palju laenanud. Julgeks aga väita, et käesolev film on palju sügavam ja parem teos.

“Mustang” on korraga nii poeetiline ning kujundlik kui ka eluline. Traagiline ja inspireeriv, täis elu ja emotsiooni.

Hinne: 8/10
IMDB  Rotten Tomatoes
arvustus:arvustus

 


Minu täielik pingerida nähtud Eesti 2016. aasta kinofilmidest:

1. Mustang (2015) ★★★★ arvustus
2. Ah-ga-ssi – The Handmaiden – Nobenäpp (2016) ★★★★ arvustus
3. Bacalaureat – Graduation – Lõpetamine (2016) (2016) ★★★★ arvustus
4. Anomalisa (2015) ★★★★
5. Kubo and the Two Strings – Kubo ja kaks pillikeelt (2016) ★★★★ arvustus
6. Brooklyn (2015) ★★★★ arvustus
7. La La Land – La La Land: California unistused (2016) ★★★★ arvustus
7. Green Room (2015) ★★★½ arvustus
9. Arrival – Saabumine (2016) ★★★½ arvustus
10. The Boy and the Beast – Poiss ja koletis (2015) ★★★½ arvustus
11. Zootopia – Zootropolis (2016) ★★★½
12. Carol (2015) ★★★½ arvustus
13. Creed – Creed: Rocky Pärand (2015) ★★★½ arvustus
14. Florence Foster Jenkins (2016) ★★★½
15. A Monster Calls – Kui koletis kutsub (2016) ★★★½ arvustus
16. Embrace of the Serpent – Mao embus (2015) ★★★½
17. Our Last Tango – Meie viimane tango (2015) ★★★½
18. The Nice Guys – Head tüübid (2016) ★★★½ arvustus
19. The Witch – Nõid (2015) ★★★½
20. Hacksaw Ridge – Hacksaw Ridge’i lahing (2016) ★★★½ arvustus
21. The Light Between Oceans – Valgus ookeanide vahel (2016) ★★★½ arvustus
22. 10 Cloverfield Lane – Cloverfieldi tee 10 (2016) ★★★ arvustus
23. The Neon Demon – Neoondeemon (2016) ★★★ arvustus
24. Joy (2015) ★★★
25. Hail, Caesar! – Ole tervitatud, Caesar! (2016) ★★★ arvustus
26. Captain Fantastic – Kapten Fantastiline (2016) ★★★ arvustus
27. Perfect Strangers – Täiuslikud võõrad (2016) ★★★
28. Eddie the Eagle – Kotkas Eddie (2016)★★★
29. A Girl Walks Home Alone at Night – Tüdruk läheb öösel üksi koju (2014) ★★★
30. Spotlight – Päevavalgele (2015) ★★★ arvustus
31. Passengers – Reisijad (2016) ★★★ arvustus
32. The Magnificent Seven – Seitse vaprat (2016) ★★★ arvustus
33. Creative Control – Loominguline kontroll (2015) ★★★ arvustus
34. Star Trek Beyond – Star Trek tundmatusse (2016) ★★★ arvustus
35. High-Rise – Alt üles (2015) ★★★ arvustus
36. Suur vale- The Big Short (2015) ★★★ arvustus
37. Café Society – Koorekight (2016) ★★★
38. The Conjuring 2 (2016)
39. Deadpool (2016) ★★★ arvustus
40. The Club – Klubi (2015) ★★½ arvustus
41. The Hateful Eight – Vihane kaheksa (2015) ★★★
42. Swiss Army Man – Taskunoamees (2016) ★★★ arvustus
43. Julieta (2016) ★★★
44. Eye in The Sky – Silmad taevas (2015) ★★★ arvustus
45. Krigen – A War – Sõda (2015) ★★★
46. The BFG – Suur Sõbralik Hiiglane (2016) ★★★
47. Finding Dory – Kalatüdruk Dory (2016) ★★★
48. Rams – Jäärad (2015) ★★★
49. Pete’s Dragon – Minu sõber lohe (2016) ★★★ arvustus
50. Bastille Day – Bastille’i päev (2016) ★★★
51. Anthropoid – Operatsioon “Antropoid” (2016) ★★★ arvustus
52. Päevad, mis ajasid segadusse – The Days That Confused (2016) ★★½
53. Toni Erdmann (2016) ★★½
54. Allied – Liitlased (2016) ★★½
55. Suburra (2015) ★★★ arvustus
56. Race – Võidujooks (2016) ★★½
57. Hardcore Henry – Hardcore: Raju Henry (2015) ★★★ arvustus
58. Son of Saul – Sauli poeg (2015) ★★½ arvustus
59. Captain America: Civil War – Kapten Ameerika: Kodusõda (2016) ★★½ arvustus
60. Doctor Strange – Doktor Strange (2016) ★★½ arvustus
61. The Accountant – Audiitor (2016) ★★½ arvustus 
62. The Revenant – Mees, kes jäi ellu (2015) ★★½ arvustus
63. Õnn Tuleb magades – When You Least Expect It (2016)★★½
64. Snowden (2016) ★★½ arvustus
65. The Jungle Book (2016)★★½
66. Ratchet & Clank – Raks ja Kolks: Galaktika kaitsjad (2016)★★½
67. Genius – Geenius (2016) ★★½
68. Maggie’s Plan – Maggie plaan (2015)★★½ arvustus
69. Money Monster – Rahamaailm (2016) ★★½ arvustus
70.The Wolfpack – Manhattani hundid (2015) ★★½
71.X-Men: Apocalypse X-Men: Apocalypse (2016) ★★½
72.Kollektivet – The Commune – Kommuun (2016) ★★½ arvustus
73.Sully (2016) ★★½ arvustus
74.A Hologram for the King – Hologramm kuningale (2016) ★★½ arvustus
75.War Dogs – Sõjakoerad (2016) ★★½
76. Lights Out – Tuled surnuks (2016) ★★½
77.Bridget Jones’s Baby – Bridget Jonesi beebi (2016) ★★½ arvustus
78.Louder Than Bombs – Pommidest valjem (2015) ★★½
79.The Danish Girl – Taani tüdruk (2015) ★★½
80.The Shallows – Madalik (2016) ★★½
81.Fantastic Beasts and Where to Find Them – Fantastilised elukad ja kust neid leida (2016) ★★½ arvustus
82.Sausage Party – Vorstipidu (2016) ★★½
83.Trumbo (2015) ★★
84.Teesklejad – Pretenders (2016) ★★
85.Suicide Squad – Suitsiidisalk (2016) ★★ arvustus
86.Triple 9 – Kood 999 (2016) ★★
87.Demolition – Häving (2015) ★★
88.The Wave – Laine (2015) ★★
89.Jason Bourne (2016) ★★
90.A Bigger Splash – Päikesest pimestatud (2015) ★★
91.Batman v Superman: Dawn of Justice – Batman vs Superman: Õigluse koidik (2016) ★★ arvustus
92.Mr. Right – Härra Õige (2015) ★★ arvustus
93.The Good Dinosaur – Hea dinosaurus (2015) ★★
94.The Huntsman: Winter’s War – Kütt ja kaks kuningannat (2016) ★★
95.The Legend of Tarzan – Tarzani legend (2016) ★★ arvustus
96.Jack Reacher: Never Go Back – Jack Reacher: Ära mine iial tagasi (2016) ★★ arvustus
97.Luuraja ja luuletaja – The Spy And The Poet (2016) ★★
98.Warcraft – Warcraft: Algus (2016) ★★
99.Concussion – Peapõrutus (2015) ★★
100.The Secret Life of Pets – Lemmikloomade salajane elu (2016) ★★
101. Nerve – Närvidemäng (2016) ★★
102.Gods of Egypt – Egiptuse jumalad (2016) ★★
103.Independence Day: Resurgence – Iseseisvuspäev: Uus rünnak (2016) ★★ arvustus
104.Ghostbusters – Tondipüüdjad (2016) ★★ arvustus
105.Miss Peregrine’s Home for Peculiar Children – Miss Peregrini kodu ebaharilikele lastele (2016) ★★
106.The Correspondence – Surematud armastuskirjad (2016) ★★
107.Assassin’s Creed (2016) ★★ arvustus
108.The Angry Birds Movie – Angry Birds: Kurjad linnud. Film (2016) ★½
109.Alice Through the Looking Glass – Alice peeglitagusel maal (2016) ★½
110.Teenage Mutant Ninja Turtles: Out of the Shadows – Teismelised ninjakilpkonnad: Varjust välja (2016) ★½
111. Ema – Mother (2016) ★½
112.Rogue One: A Star Wars Story – Rogue One: Tähesõdade lugu (2016) ★½ arvustus
113.By the Sea – Mere ääres (2015) ★½
114.Polaarpoiss – The Polar Boy (2016) ★½
115. Ameerika Suvi – Chasing Ponies (2016) ★½
116. Inferno (2016) ★ arvustus
117.Klassikokkutulek – The Class Reunion (2016) ★
118.Zoolander 2 (2016) ★
119.Point Break – Murdepunkt (2015) ★
120.Perekonnavaled – Family Lies (2016) ½

Nagu ikka, võiks taoliste nimekirjade puhul osa filme vabalt kohad vahetada. Esimese viiekümne kahe näol on tegu tugevamate filmidega.

Head alanud 2017. filmiaastat!

Blade_Runner_2049_banner.jpg

anomalisa_2015_movie_poster7. “Anomalisa “(2015)
režissöörid: Duke Johnson & Charlie Kaufman

 

Hinne: 8/10
 

Read Full Post »

Kinoaasta kokkuvõte

Nüüd, mil aasta on vahetunud, tasub žanrite kaupa üle vaadata meeldejäävamad filmielamused Eesti kinolevis aastal 2016.

null

KOMÖÖDIA
Huumor on alati subjektiivne, ent enim naerupahvakuid kutsus ilmselt esile lugu andetust, ent muusikaarmastajast ooperilauljast filmis “Florence Foster Jenkins”. Suurepärase koomilise rolli tegi nii madame Florence’i kehastanud Meryl Streep, kui ka tema klaverisaatjat mänginud Simon Helberg. Samavõrd jaburat ja inspireerivat elust võetud lugu näidati filmis “Kotkas Eddie”, mis jutustab Inglise esimest suusahüppajast Eddie Edwardsist. Calgary olümpiamängudel viimaseks jäänud mees sai tuntumaks kui kulla võitjad. Aasta meeldejäävamaid nalju pakkus aga Ryan Goslingu ja Russel Crowe’i humoorikas duo krimikomöödias “Head tüübid” (arvustus).

Mustang_2015_movie_still

DRAAMA
“Creed: Rocky Pärand” (arvustuson emotsionaalne jätk Rocky Balboa saagale ja hea näide sellest, kuidas teatepulk nooremale põlvkonnale üle antakse. Rumeenia tipplavastaja Cristian Mungiu lõi “Lõpetamisega” (arvustuselulise ja provokatiivse teose igapäevasest korruptsioonist. Raskesti žanri paigutuv “Anomalisa” on täiskasvanutele mõeldud nukufilm, mis uurib põnevalt üksinduse ja identiteedi küsimusi. Parimale võõrkeelsele Oscarile kandideerinud Prantsuse film “Mustang” (arvustus) on aga suurepärane näide Euroopa tippkinost. Traagiline ja inspireeriv ning vitaalne lugu noorte tüdrukute täiskasvanuks saamisest vanaema ning onu poolt vanglaks muudetud kodus Türgi väikekülas.

image-4b4ef9ad-9b29-41be-8355-f84e15804d10

ROMANTIKA
Linastusid mitmed vanamoelised armastuslood. “Carol” (arvustus) jutustas kahe naise romaani 1950ndate Ameerikas ning “Brooklyn” (arvustusrääkis iiri tüdruku elust Ameerikas. Mõlemad filmid särasid tänu kaunilt läbitunnetatud osatäitmistele.“Valgus ookeanide vahel” (arvustus) oli üks aasta vanamoelisemaid melodraamasid ning suurim pisarakiskuja. “Meie viimane tango” jutustas dokumentaal- ja mängufilmi žanreid segades tangoajaloo kahest kuulsamast tantsijast ning “La La Land” (arvustustõi uue energia muusikaližanrile.

kubo-and-the-two-strings-still_001

PEREFILM
Leidus palju tugevaid koguperefilme, millest parimad pakkusid meelelahutust ja mõtteainet nii pere väiksematele kui suurtele. “Kubo ja kaks pillikeelt” (arvustus), “Poiss ja koletis” (arvustus), “Minu sõber lohe” (arvustusja “Kui koletis kutsub” (arvustus) on emotsionaalsed ja kaunid filmid, mis tegelevad kaotusevalu ja täiskasvanuks saamise temaatikaga. “Zootropolises” nähtud loomade linn, kus kõik näiliselt rahumeelselt üksteise kõrval, oli 2016. aasta immigratsioonipoleemika taustal väga ajakohane allegooria rasside ja rahvuste vahelistest pingetest.

Hardcore_Henry_movie_still.jpg
MÄRUL
Klassikalisi märulifilme leidub järjest vähem.“Hardcore: Raju Henry” (arvustuson üllatavalt hästitoimiv stiilikatsetus, mis teostab kogu filmi videomängudele omases laadis ning jälgib tegevust peategelase silmade läbi. “Bastille’i päev” ja “Seitse vaprat” (arvustustoimivad kui pretensioonitud B-kategooria žanrifilmid.

deadpool_movie_image
KOOMIKSIFILM
Vaatamata sellele, et ekraanil leidis aset gigantide võitlus Batmani ja Supermani ning Raudmehe ja Kapten Ameerika vahel, osutus kõige meeldejäävamaks hoopiski vulgaarne ja ropu suuga “Deadpool” (arvustus). Film ei olnud nii leidlik kui originaalkoomiks, ent tõi paljukasutatud žanrisse natuke värskust.

Green_Room_2015_still
ÕUDUS
Eelmisel aastal linastus mitmeid unikaalseid õudukaid. Atmosfäärne “Neoondeemon”  (arvustus), esimene Iraani vampiirifilm “Tüdruk läheb öösel üksi koju” ja “Nõid”, mis uurib religiooni 17. sajandi Ameerikas. Kõige kaasahaaravama ning brutaalsema elamuse pakkus aga Jeremy Saulnieri (“Blue Ruin”) lavastatud “Green Room” (arvustus), kus punkbänd eesotsas Anton Yelchini kehastatud Pat’iga satub neonatside ja nende jõhkra juhi Darcy (Patrick Stewart) terrori alla.

arrival_2016_movie_still_001

ULME
Aasta tõi suurele ekraanile nii uue “Star Treki” kui “Star Warsi”, ent kõige põnevamaks osutus hoopiski Denis Villeneuve (“Sicario”) lavastatud intelligentne “Saabumine” (arvustus), mis pakkus üsna usutava stsenaariumi esmakontaktist maaväliste eluvormidega. Meeldejääv oli ka kolme tegelasega kammerlik “Cloverfieldi tee 10” (arvustus), mille põnevam osa leidis aset maaaluses punkris. Aasta eelviimasel päeval linastunud “Reisijad” (arvustus) on aga nõrgast lõpust hoolimata kaunilt teostatud maailmaga lugu üksindusest ja armastusest.

paevad_mis_ajasid_segadusse_2016

EESTI FILMID
2016. aasta linastus rohkelt Eesti filme ning paljud noored tegijad said käe valgeks. Kvantiteet on kahjuks kohati kõrgem kui kvaliteet. Siinkohal võib märkida, et nõrkade stsenaariumitega filmid on paremini teostatud kui need, kus lugu paremini paberile pandud. Seda asjaolu illustreerivad hästi Triin Ruumeti “Päevad, mis ajasid segadusse” ning Mart Kivastiku “Õnn tuleb magades”. Kui esimene on tugeva autoripoolse käekirjaga ja põnevalt tehtud, kuid nõrga peategelase ja laialivalguva narratiiviga, siis teine paistab silma korraliku dramaturgia ning väljajoonistatud tegelaskujudega, ent jääb teostuselt tagasihoidlikuks. Siiski võib mõlemaid pidada möödunud aasta tugevamateks Eesti mängufilmideks.

HANDMAIDEN_STILL_002

MAAILMAKINO
Leidus üllatavalt vähe filme väljaspoolt Euroopat ja Ameerikat. Põnevamad olid provokatiivne Lõuna-Korea kelmilugu “Nobenäpp” (arvustusning Kolumbia esimene Oscarinominent “Mao embus”, mis vaatles põnevalt pärismaalaste ning kolonisaatorite suhet XX sajandil.

Neon_Demon_still_3

Boonus:
UNIKAALSED FILMID.
Teosed, mis ei pruugi kõigile meeldida, ent jäävad pikaks ajaks meelde. Üks selline film on “Taskunoamees” (arvustus), kus Daniel Radcliffe kehastab peeretavat ja multifunktsionaalset laipa. Teiseks on moodne Grimmi muinasjutt LA moemaailmast. Neoonvärvide ja stiilse süntesaatorimuusika saatel kulgevas “Neoondeemonis” (arvustus) olid eelmise aasta ühed enim kõneainet tekitanud stseenid.

Kirjutis ilmus nädalavahetuse Äripäevas 6. jaanuar 2017

 

Read Full Post »

– ehk MEELDEJÄÄVAMAD FILMID, mida mul õnnestus 2016. aasta teises pooles (väljaspool kino) esmakordselt näha.

xanadu_1980_movie_poster15. “Xanadu” (1980)
režissöör: Robert Greenwald

Xanadu on üks tõeliselt kummaline ja halvasti lavastatud film, millel on oma seletamatu võlu. Kreeka muusa Kira (Olivia Newton-John) tuleb maale selleks, et innustada kunstnik Sonny Malone`i(Michael Beck) ja tema uut sõpra (Gene Kelly) rulluisudisko  jaoks saali ehitama. Mnjah :) Mida muud öeldagi? “Xanadust” leiab filmiajaloo ühed halvemini lavastatud muusikalistseenid, ent Gene Kelly ja Electric Light Orchestra kuulus soundtrack teevad teose siiski vaadatavaks.

Hinne: 4/10
IMDB Rotten Tomatoes

 

………………………………………………………………………………………………………………………

deathstalker_ii_movie_poster14. “Deathstalker II” (1987)
režissöör: Jim Wynorski

Roger Cormani produtseeritud Z-kategooria koopia Conani filmidest on temale iseloomulikult odav ja lääge. Erinevalt ülejäänud kolmest “Deathstalkeri” filmist, mis on igavavõitu ja tõsised fantaasiaseiklused, keerab teine osa kõik paroodiaks. Odavast teostusest ja halvast näitlemisest tekib omaette võlu. Monique Gabrielle topeltroll on oma amatöörlikkuses eriti armas:)

Hinne: ?/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………
the_driver_1978_movie_poster13. “The Driver” – “Autojuht” (1978)
režissöör: Walter Hill

Le Samouraï” (1967) ja Drive‘i” (2001) suure fännina oli mul kaua nägemata nende kahe vahelüli. Walter Hilli stiilne ja märgiline autofilm imiteerib  tuntavalt”Le Samouraï’d”, ent pole pooltki nii mõjuv. Siiski on teguva korraliku žanrifilmiga, mille mõju Hollywoodi filmidele ei saa alahinnata. Pole midagi teha, Ryan O’Neal ei ole Alan Delon või Ryan Gosling.

Hinne: 7/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………

whatever_happened_to_baby_jane_poster12. “What Ever Happened to Baby Jane?” – “Mis juhtus Baby Jane’iga?” (1962)

režissöör: Robert Aldrich

Olin Robert Aldrichi kultusfilmi poolenisti näinud, ent nüüd sain seda nautida algusest lõpuni. Tegu on ääretult unikaalse ning häirivalt mõtlemapaneva filmiga, mis kaasaegseid vananevaid staare vaadates tundub  väga ajakohasena. Bette Davis ja Joan Crawford säravad siin unustusehõlma vajunud kuulsustena. Kindlasti üks küünilisemaid ja kibedamaid vaateid Hollywoodi ja kuulsuse varjukülgedele.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

trust_1990_movie_poster11. “Trust” – “Usaldus” (1990)
režissöör: Hal Hartley

Omapärase maailmatunnetuse, huvitavate karakterite ning kummalise huumoriga “Trust” on tore maiuspala Ameerika indie-filmide austajatele. Loo keskmes on keskkooli pooleli jätnud Mariast (Adrienne Shelly) ja telekaparandaja Matthew’st (Martin Donovan)arnmastuslugu.

Hal Hartley (“Henry Fool”) teine mängufilm mõjub siiani väga värskena.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

vanishing_point_movie_poster10. “Vanishing Point” (1971)
režissöör: Richard C. Sarafian

“Vanishing Point” on ajahambale paremini vastu pidanud kui “Driver”. Ehk oma ajastu tõetruu peegeldamise tõttu. Tegu on omalaadse “Easy Rideri” versiooniga, kus mootorrattad on asendatud autoga  Dodge Challenger R/T. Režissöör Richard C. Sarafian on loonud minimalistliku, tabava ja meeldejääva läbilõike 1970-ndate alguse vastandkultuurist. Õigustatult üks ikoonilisemaid autofilme läbi aegade.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes


…………………………………………………………………………………………………………………………………………

de_palma_2015_movie_poster9.”De Palma” (2015)
režissöörid: Noah Baumbach ja Jake Paltrow

Kultusrežissöör DePalma fännina oli see film mulle tõeline maiuspala. Film, mis koosneb ühest “rääkivast peast” – Brian De Palma omast, ning monteerib vahele lõike tema filmiloomingust, suudab anda üllatavalt põhjaliku, ausa ja intiimse vaate Ameerika filmikunsti ühe alahinnatuma meistri mõttemaailma.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………
mccabe__mrs_miller_poster8. “McCabe & Mrs. Miller” (1971)
režissöör: Robert Altman

Peale aastatepikkust ootamist õnnestus mul näha Robert Altmani filmi nii nagu peab – uhiuut restaureeritud koopiat suurelt ekraanilt. See on unikaalne anti-vestern mängurist (Warren Beatty) ja prostituudist (Julie Christie), kellest saavad äripartnerid. Humoorikas ja omalaadne kommentaar kapitalismi ja ärieetika kohta. Briljantne ja innovatiivne operaatoritöö geniaalselt Vilmos Zsigmondilt ning muusika sel aastal meie seast lahkunud Leonard Cohenilt.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

……………………………………………………………………………………………………………
seconds_1966_movie_poster7. “Seconds” – “Sekundid” (1966)
režissöör: John Frankenheimer

Võimas ja unikaalne eksistentsialistlik ulmekas John Frankenheimerilt. Salaorganisatsioon pakub inimestele uut võimalust eluks – uut nägu ja identiteeti.  Arthur Hamilton (Rock Hudson) soovib oma senisest elust pääseda ning võtab selle äärmusliku operatsiooni ette. Huvitav, et teos tuli välja sarnase ideega Hiroshi Teshigahara filmiga”The Face of Another“samal ajal. Viimane põhineb Kôbô Abe raamatul.

Hinne: 8.5/10
IMDB Rotten Tomatoes

……………………………………………………………………………………………………………
hedwig_and_the_angry_inch_movie_poster
6. “Hedwig and the Angry Inch” – “Hedwig ja tige tollike” (2001)
režissöör: John Cameron Mitchell

Kui Rainer Werner Fassbinder oleks otsustanud muusikali lavastada, oleks tulemus ilmselt sellesarnane. John Cameron Mitchell lavastab ja mängib peaosa omapärases filmis, mis põhineb tema enda kirjutatud Off-Broadway muusikalil. See on lugu transseksuaalsest Ida-Berliinist pärit glam-rokkar Hedwigist, kes tuuritab mööda Ameerikat ning ajab taga nii tema südame kui muusika röövinud rockstaari (Michael Pitt). Laulude ja meenutuste kaudu saame ülevaate Hedwigi elust ning tema probleemidest. Leidlikult teostatud inimlik ja empaatiline lugu soolisest identiteedist ja oma seksuaalsusega leppimisest.

Hinne: 8.5/10
IMDB Rotten Tomatoes

……………………………………………………………………………………………………………

beyond_the_valley_of_dolls_movie_poster5. “Beyond the Valley of the Dolls” – “Nukkude Oru taga” (1970)
režissöör: Russ Meyer

Peab nõustuma Nicolas Winding Refn’iga – “Beyond the Valley of Dolls” on  tõepoolest üks parimaid filme, mis kunagi tehtud. Russ Mayeri ja Roger Eberti koostöös valmis üks hullumeelne ja unikaalne Hollywoodi suurstuudio film.Seda kas vihatakse või armastatakse, ent mulle läks see rock-õudus-exploitation-muusikal-melodraama väga korda. Legendaarne filmikriitik Roger Ebert võtab teose väga ilusti kokku:”I think of it as an essay on our generic expectations. It’s an anthology of stock situations, characters, dialogue, clichés and stereotypes, set to music and manipulated to work as exposition and satire at the same time; it’s cause and effect, a wind-up machine to generate emotions, pure movie without message.

Hinne: 8.5/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

all_that_heaven_allows_movie_poster4. “All That Heaven Allows” – “Kõik, mida taevas lubab” (1955)
režissöör: Douglas Sirk

Häbi tunnistada, et mul õnnestus Douglas Sirki loominguga tutvuda alles tänavu. Seni nähtu on igatahes väga muljetavaldav. “Kõik, mida taevas lubab” oli inspiratsiooniallikaks nii Rainer Werner Fassbinder’i filmile “Hirm närib hinge seest” kui Todd Haynes’i (“Carol“) “On taevas nii kaugel” (2002). Originaal on siiski kõige tugevam. Sirk loob ausa ja terava melodraama, mis lahkab tabavalt naise positsiooni 1950-ndate Ameerikas.

Hinne: 9/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………
johnny_guitar_movie_poster3. “Johnny Guitar” (1954)
režissöör: Nicholas Ray

Nicholas Ray (“Põhjuseta mässaja”) terav ja revisionistlik vestern, mille kangelast ja kurikaela kehastab naine, on tugev kommentaar McCarthy nõiajahile. Võimas ja kompromissitu film on üheks mu Ameerika lemmikvesterniks 1950-ndatest aastatest.

Hinne: 9/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………………………

ordet_movie_poster2. “Ordet” – “Sõna” (1955)
režissöör: Carl Theodor Dreyer

Üks kaunimaid filme usust ja imedest. Taani lavastaja Carl Theodor Drayeri loomingu hilisem periood pole mind siiani eriti kõnetanud, ent ta kuulsaim teos on tõepoolest oma maine vääriline. Võimas ja provokatiivne film algab lavastajale omaselt konstrueeritult ja kuivalt, ent saavutab loo kulgedes lummava hüpnootilisuse.

Hinne: 9/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………………………

turkish_delight_movie_poster_19751.”Turkish Delight” – “Türgi Nauding” (1973)
režissöör: Paul Verhoeven

Jahtisin “Türgi naudingu” DVD-d aastaid ning ei pidanud selles pettuma. Paul Verhoeven, üks mu lemmiklavastajaid, on vist ainus, kes suudab jutustada korraga räiget ja õrna armastuslugu. “Türgi nauding” pakatab energiast ja loovusest ning loob omalaadse (ja parema) versiooni “Love Story’st” (1970), mis näitab ühe skulptori (Rutger Hauer) ja noore naise (Monique van de Ven) kirglikku, tormilist ja traagilist armulugu.

Paul Verhoeven oma loome tipus.

Hinne: 9/10
IMDB Rotten Tomatoes

Turkish_Delight_1975_movie_still.jpg

Read Full Post »

maggies_plan_poster_režissöör: Rebecca Miller
stsenaarium: Rebecca Miller, Karen Rinaldi loo põhjal

osades:
Greta Gerwig (Maggie)
Ethan Hawke (John)
Julianne Moore (Georgette)
Maya Rudolph (Felicia)
Bill Hader (Tony)
Travis Fimmel (Guy)

Operaator: Sam Levy, kunstnik: Alexandra Schaller, kostüümikunstnik: Malgosia Turzanska, montaaž: Sabine Hoffman  helilooja: Michael Rohatyn, produtsendid: Damon Cardasis, Rachael Horovitz & Rebecca Miller.

98 min

Heatahtlikud kavatsused ei pruugi alati toimida

Näitekirjanik Arthur Milleri tütre Rebecca Milleri (“Pippa Lee eraelu”) romantiline dramöödia New Yorgi intellektuaalidest meenutab Woody Alleni filme.

Maggie (Greta Gerwig) soovib endale last. Kuna paljud tema suhted on rappa jooksnud, otsustab naine kunstliku viljastamise kasuks. Doonoriks saab kolledžikaaslane, kurgiäriga tegelev ettevõtja Guy Childers (Travis Fimmel). Kõik näib kulgevat plaani kohaselt, kuni Maggie armub abielumees Johni (Ethan Hawke). Viimane on õnnetus abielus andeka, ent raske iseloomuga Georgette’iga (Julianne Moore). Soovides Johni päästa, hävitab Maggie mehe abielu. Pärast ühise tütre sündi, kolm aastat hiljem, on aga Maggiel armastus Johni vastu otsas ning ta jõuab järeldusele, et mees ja tolle eksabikaasa on teineteise jaoks loodud.

Ajakohane romantiline komöödia

“Maggie plaanil” on tugev peategelane, intrigeerivad teemad ning huvitav lugu. Maggie on hea näide kaasaegse romantilise komöödia kangelasest – tegu on naisega, kes ei oota printsi valgel hobusel ja otsustab ise härjal sarvist haarata. Ta on tugev tegelaskuju, kelle suurimaks nõrkuseks võiks pidada liigset altruistlikkust. Maggie arvab, et päästab tõeliselt talendika mehe selle abikaasa küüsist ja laseb tal loominguliselt avaneda, ent jõuab hoopiski järeldusele, et John ei vaja tegelikult nii toetavat ja mõistvat naist. Pigem vajab mees kedagi, kes on tema vastu nõudlik.

Filmi sisimas on huvitav idee ja terav uurimus suurlinna intellektuaalide suhteprobleemidest. Seda kurvem on tõdeda, et film ei lähe ühegi oma aspektiga päris lõpuni.

maggies_plan_still_003.jpg

Courtesy of Sony Pictures Classics

Ei liha ega kala

“Maggie plaani” suurim probleem on see, et see ei ole piisavalt naljakas ega piisavalt tõsiseltvõetav. Loo ülesehitus viitab komöödiale, ent teostus jääb kuhugi vahepeale. Miller, kelle eelnevad teosed kuuluvad pigem draamažanrisse, suudab karakteripõhisemates stseenidesse küll kohati  huumorit süstida, ent mitu koomilisemat stseeni tunduvad kohmakad. Palju paremini toimivad elulised episoodid, kus Mag­gie peab toime tulema nii enda kui ka mehe lastega.

Ethan Hawke esineb oma tuntud headuses ja loob mitmeplaanilise tegelaskuju, samal ajal kui Julianne Moore’i kehastatud eksabikaasa Georgette mõjub ainuüksi oma tugeva taani aktsendi tõttu karikatuurina. Maggie sõprade rollides on talendikad koomikud Maya Rudolph (“Pruutneitsid”) ja Bill Hader (“Nagu hunnik õnnetust”). Nad toovad filmi neile omase energia, ent eksisteerivad otsekui omaette maailmas.

Greta Gerwig (“Frances Ha”) leiab ainsana filmi ja oma tegelase jaoks hea lähenemisnurga. Tema kehastatud Maggie on korraga nii koomiline kui ka traagiline – sissepoole elav naine, kes on samas väga särtsakas ja tugev. Gerwig suudab filmi küll koos hoida, ent kuna teised tegelased mängivad samuti olulist rolli, siis ainuüksi sellest ei piisa.

Woody Allen on korduvalt näidanud oskust laveerida tõsise ja koomilise vahel. Sedasama tegi ka Noah Baumbach, kelle paljudes filmides Greta Gerwig on mänginud. “Maggie plaanis” sellist tasakaalu kahjuks ei leia ning film tervikuna mõjub just nagu selle peategelane: intrigeeriv naine, kelle head kavatsused põhjustavad palju segadust.

Arvustus ilmus nädalavahetuse Äripäevas 28. oktoober 2016

Hinne: 5/10
IMDB Rotten Tomatoes

arvustus: Diana

maggies_plan_still_002.jpg

Read Full Post »

 

suburra_2015_poster“Suburra” (2015)
režissöör: Stefano Sollima
stsenaarium: Sandro Petraglia, Stefano Rulli, Giancarlo De Cataldo & Carlo Bonini

“Suburra” on intrigeeriv Itaalia krimithriller, millel on tugev poliitiline alltekst ning põnev struktuur, ent film ei küüni oma täieliku potentsiaalini. Tarantino ja Scorsese loomingu stiilis paljude karateritega loos on paar säravat teglaskuju, ent autor ei oska mitmetega midagi ette võtta.

Materjal ja alltekst on kõnekas, näitlejad veenvad. Probleemaatiliseks osutub aga funktsionaalne ja ilmetu režii. Narratiivi liigub ilma vajaliku emotsionaalse kaaluta paratamatu lõpplahenduse suunas.

Hinne: 6/10

IMDB Rotten Tomatoes 



bridget_jones_baby_2016_poster“Bridget Jones’s Baby” (2016)
režissöör: Sharon Maguire
stsenaarium: Helen Fielding, Dan Mazer & Emma Thompson

“Bridget Jonesi päeviku” filmiversioon  toimis tänu Renée Zellwegeri kehastatud  sümpaatsele ja inimlikule tegelaskujule, kellega paljud võisid samastuda. Koos plastilise kirurgiaga on Zellweger kahjuks kaotanud nii näitlejale olulised töövahendid kui selle, mis tegelaskuju elama pani.

Iseenesest on tore näha Bridgetit taas õnne otsimas, ent film tundub nagu 2001.aasta romantiline komöödia, ja mitte kõige paremas mõttes. Sarnast lugu (kes on lapse tegelik isa) on korduvalt ennegi jutustatud ning meeldejäävaid hetki jääb vajaka. Film toetub liigselt nostalgiale ja paljud naljad tunduvad pingutatuna. Siiski-Colin Firth suudab ekraani alati särama panna. Ilma temata poleks film pooltki nii nauditav.

Hinne: 5.5/10
IMDB Rotten Tomatoes

Suburra_2015_movie_still.jpg

Read Full Post »

the_boy_and_the_beast_posterRežissöör: Mamoru Hosoda
stsenaarium: Mamoru Hosoda

osades:

Kōji Yakusho (Kumatetsu)
Aoi Miyazaki (noor Kyuta)
Shōta Sometani (Kyuta)
Suzu Hirose (Kaede)
Keishi Nagatsuka (Kyu isa)

Kunstnikud: Yôichi Nishikawa, Takashi Ohmori & Yohei Takamatsu, kostüümide disain: Daisuke Iga, helilooja: Masakatsu Takagi.

Produtsendid: Takuya Itô, Genki Kawamura, Seiji Okuda & Yuichiro Sato.

120 min

ISADUS JA TÄISKASVANUKS SAAMINE 

Jaapani uueks Hayao Miyazakiks (“Vaimudest viidud”) tituleeritud Mamoru Hosoda ühendab oma värskemas filmis “Poiss ja koletis” mütoloogilise allegooria ning elulise draama.

“Poiss ja koletis” on lugu kahest üksikust kangekaelsest ning pahurast tegelasest. 9-aastane Ren kaotab liiklusõnnetuses oma ema, tema isa on haihtunud ning poiss keeldub oma sugulaste juures elamast. Tema tee ristub Kumetsuga – distsipliinitu ja antisotsiaalne karulaadse olendiga. Too on pärit maagilisest paralleelmaailmast, kus elavad loomalaadsed koletised. Teda kardetakse, aga ei austata. Kui Kumetsu Reni omale õpipoisiks võtab, algab koos kasvamine, kus mõlemal on midagi üksteisele õpetada. Vanemaks saades hakkab poiss liikuma inimeste ja koletiste maailma vahet ning mõistab, et need ei olegi nii erinevad.

Sarnaselt Miyazaki fantastiliste seiklustega (“Vaimudest Viidud” ja “Howli liikuv kindlus”) ning Mamoru Hosoda viimaste filmidega ühendab “Poiss ja koletis” erinevad žanrilised elemendid. Tegu on ühelt poolt Jaapanile kultuuriruumile omase fantaasiarikka mõistulooga ja võitluskunstifilmiga, teisalt animele tüüpilise teismeliste identiteediprobleeme lahkava täiskasvanuks saamise looga.

Nii nagu Mamoru Hosoda eelmises filmis “Hundilapsed Ame ja Yuki”, kus õde ja vend on valiku ees, kas olla inimene või hunt, seisab Reni dilemma vana ja uue maailma vahel. Poiss leiab teismelisena tee tagasi inimeste juurde ning saab võimaluse jätkata sealt, kus ta elu aastate eest pooleli jäi. Leides endale tüdruksõbra ning uued eesmärgid õpingute näol, hakkab ta mõtlema selle üle, kus on tema tegelik koht. Samuti kohtub ta lõpuks oma lihase isaga. Kumb on olulisem – kas teda kasvatanud temperamentne Kumetsu või ta isa, kes ei tunne poissi tegelikult üldse?

“Poiss ja koletis” algab selge fookuse ja arusaadava narratiiviga, ent vajub liiga mitmete liinide ning motiivide tõttu teises pooles laiali. Õnneks suudab Hosoda siiski põnevust hoida ning paneb igasse episoodi talle omast mängulisust ja humaansust. Vastuolulist ent hoolivat suhet Reni ja Kumetsu vahel on põnev jälgida ning kuigi ükski loo element pole eraldi võttes originaalne, mõjub tervik värskena.

Filmi keskmes olev lugu identiteediotsingust on suunatud teismelistele. Kättemaksumotiivid viitavad Herman Melville’i “Moby Dickile” ning on huvitavamad pigem täiskasvanutele. Suur osa huumorist koos värvikate tegelaskujudega on mõeldud pigem kõige väiksematele.  Filmis leidub justkui midagi kõigile.

Arvustus ilmus nädalavahetuse Äripäevas 27. mai 2016

 Hinne: 7/10
IMDB  Rotten Tomatoes 

 

boy_and_the_beast_still

Read Full Post »

Older Posts »

Mõtteid elust minu ümber

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

METTEL RAY

Blogger by day, superhero by night

FILMIFANAATIK

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

filmTerminal

Maailmakino ja filmiklassika Terminalis

Ralfi nurk

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Nähtud ja nägemata

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Eveli filmiblogi

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Raul ja kino

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Pisut filmijuttu

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused