Archive for the ‘Filmid mida ma armastan’ Category

idi_i_smotri_come_and_see_1985_posterrežissöör: Elem Klimov
stsenaarium: Ales Adamovitš ja Elem Klimov

Osades:
Aleksei Kravtšenko (Florya)
Olga Mironova (Glasha)
Liubomiras Laucevičius (Kosach)
Jüri Lumiste (Saksa ohvitser)
Vladas Bagdonas
Viktor Lorents

operaator: Aleksei Rodionov, kunstnik: Viktor Petrov, kostüümikunstnik: Eleonora Semyonova.
montaaž: Valeriya Belova, helilooja: Oleg Yanchenko.

142. min

Maapealne apokalüpsis.

Läbi aegade parimaks sõjafilmiks tituleeritud teos vaatab sõjakoledusi lapse pilgu läbi.

Suurem osa sõjafilme kujutavad inimkonna poolt korda saadetud õudusi kui maapealset põrgut. Üksi teos ei näita seda aga nii halastamatult kui 1985. aastal Nõukogude Liidus valminud ning ka Eesti NSV-s linastunud Elem Klimovi “Mine ja vaata”. Tegu on ühe häirivama ja brutaalsema (sõja)filmiga.

1943. aasta. Käib II maailmasõda ning Saksa väed on tunginud Valgevenesse. Loo keskmes on idealistlik teismeline Florya (Aleksei Kravtšenko). Poisi jaoks tundub sõda esialgu mänguna ja vastu ema tahtmist liitub noormees vastupanuliikumisega. Lühikese aja jooksul näeb noormees sõja olemust, tapetud külaelanikke ning külla saabunud fašistide julmust.

Süütuse lõpp

come_and_see_Idid_i_smotri_1985_still_003Mitmete märgiliste sõjafilmide keskmes on lapsed – näiteks René Clémenti “Keelatud mängud” (1952), Andrei Tarkovski “Ivani lapsepõlv” (1962) ja Hayao Miyasaki “Jaanimardikate haud” (1988). Laste rikkumata pilgu  kaudu avaneb sõda oma kõikides varjundites ning vaevalt on seda  kuskil paremini kujutatud kui Klimovi teoses.  Florya läbielamiste kaudu näeme sõja armutut, irratsionaalset ja sürreaalset poolt. Nende sündmuste tõttu  tundub poiss lühikese aja jooksul mitu aastat vanemaks muutuvat.

Koos kaasstsenarist Ales Adamovitšiga, kes oma noorpõlves läbi elatud kogemused kirja pani, lõi Klimov Suure Isamaasõja võidu 40. aastapäevaks filmi, mis vältis Nõukogude Liidule omast propagandat ning näitas ilustamata sakslaste poolt läbiviidud õudusi Valgevenes. Filmis “Mine ja vaata” leidub küll mängulisust, huumorit ja humaansust, ent terve loo kohal lasub ähvardav hall vari. Klimov pikib  oma teosesse sümboleid ning sürrealistlikke episoode, nagu näiteks kurikuulus stseen lehmaga, Saksa mundris luukere või siiani vaidlusi tekitav abstraktne lõpuepisood.

come_and_see_Idid_i_smotri_1985_still_002

Unustamatu ja värske

Režissööri lähenemine on mõjuv,  mees laveerib oskuslikult reaalse ja ebareaalse vahel ning keskendub rohkem psühholoogilisele kui füüsilisele vägivallale. Filmitegijate eetika on aga kohati küsitav, kuna filmikunsti nimel tuuakse ohvriks loomad.

Siiski võib filmi “Mine ja vaata” pidada üheks haruldaseks teoseks, mida on võimatu unustada. Pea iga teine sõjafilm (näiteks “Reamees Ryani päästmine”) tundub selle meistriteose kõrval naiivne. Tegu on kunstiliselt meisterliku depressiivse ja ängistava linateosega. Nii režii, helikasutus kui kaameratöö pole vananenud, vaid mõjuvad siiani värskelt ja originaalselt.

Kuigi tegu on masendava filmielamusega, tasub tugeva närvikavaga inimestel Klimovi linateost vaadata.

“Mine ja vaata” linastub HÕFFi raames eriseansina laupäeval, 29. aprillil kell 16.00. Filmile järgneb arutelu “Eesti Ekspressi” ajakirjaniku Andrei Hvostoviga. Publikuga kohtub ka  filmi üht tegelast kehastanud “Vanemuise” näitleja Jüri Lumiste.

Kirjutis ilmus nädalavahetuse “Äripäevas” 28. aprill 2017

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes
arvustus: Roger Ebert

Kokku näeb HÕFFil ligikaudu 30 täispikka filmi. Lisaks eri žanre koondavale põhiprogrammile, kust leiab viimase aasta parimaid, julgemaid ja originaalsemaid linateoseid, näidatakse publikule ka nostalgiast tiinet retroprogrammi, jätkatakse friigi- ja B-filmidega ning oma kindel koht kuulub ka ekstreemfilmiseansile. Vaata väljakuulutatud filme siit: http://2017.hoff.ee/est/filmid/filmid

come_and_see_Idid_i_smotri_1985_still_001

Read Full Post »

My_neighbor_Totoro_movie_1988_japanese_posterrežissöör: Hayao Miyazaki

stsenaarium: Hayao Miyazaki

osades:
Noriko Hidaka (Satsuki)
Chika Sakamoto (Mei)
Shigesato Itoi (Tatsuo Kusakabe)
Sumi Shimamoto (Yasuko Kusakabe)
Tanie Kitabayashi (vanaema)
Hitoshi Takagi (Totoro)

operaator: Hisao Shirai, kunstnik: Kazuo Oga, montaaž: Takeshi Seyama, helilooja: Joe Hisaishi.
Produtsent: Toru Hara.

86. min

Maagiline lapsepõlv Totoro seltsis.

“Minu naaber Totoro” on toreda kujutlusvõimega lugu fantastilisest salamaailmast, mida näevad ainult lapsed.

Pole palju filmitegijaid, kes suudaksid nii imeliselt maailma lapse pilgu läbi  näha nagu meisterlavastaja Hayao Miyazaki. Mehe kuulsamate teoste tegelasteks on pea alati kas lapsed või teismelised. “Minu naaber Totoro”, mida paljud peavad tema loomingu ja animatsioonistuudio Ghibli kõige märgilisemaks filmiks, suudab vaatajad maagilisse lapsepõlve viia.

Kaks tüdrukut, Satsuki ja tema noorem õde Mei kolivad isaga maale, et olla lähemal oma emale, kes peab haiglas olema. Ühel päeval avastavad õed kodu lähedal puude juures elavad Totorod, metsa maagilised vaimud. Peagi sõbrunevad nad nende kummaliste elukatega ning lähevad vastu mitmele huvitavale seiklusele. 

My_neighbor_Totoro_movie_still_003.jpg

Courtesy of Studio Ghibli

Detailide ja animatsiooni võlu

Miyazaki lõi “Minu naaber Totoroga” jaapanipärase, ent universaalse loo, kus puudub keskne konflikt, antagonist,  konkreetne algus, keskpaik ja lõpp. Kui viimased kakskümmend minutit välja arvata, ei juhtu midagi dramaatilist. Ometigi pole film igav, vaid ääretult lummav ning suudab nii noored kui vanad vaatajad enda kütkes hoida. 

Film koosneb meeldejäävatest hetkedest ning on täis vaimustavaid stseene – uue kodu avastamine, majas elutsevate tolmuvaimude nägemine või magava Totoroga kohtumine. Kes suudaks unustada üht meisterlikumat stseeni animafilmi ajaloos, kus tüdrukud vihma käes isa saabumist ootavad? “Minu naaber Totoro” on nagu mälestus lapsepõlve fantaasiamaailmast või lemmikpildiraamatust, mis kujutluse jõul ellu ärkab. 

Maal veedetud suved on sageli lapseea kõige maagilisem aeg. Seda on Miyazaki oma autobiograafiliste elementidega filmis kaunilt tabanud. Film särab tänu oma animatsioonile, mis suudab kõik karakterid ehedaks ja eluliseks muuta. Tüdrukute uus kodu on detailirohke ning tegelaste läbielamised on suurepäraselt edasi antud. Kõik fantastilised elukad, samuti tüdrukud, eriti Mei, on meisterlikult animeeritud. Mei on kindlasti üks ehedamaid noori tüdrukuid kinolinal. Animatsiooniga saavutatakse palju tõesem tulemus kui mängufilmis näitlejat kasutades.

My_neighbor_Totoro_movie_still_002

Courtesy of Studio Ghibli

Miyazaki maagia

“Minu naaber Totoro” on lavastajale omaselt üldinimlik lugu, kus peidus mitmed Miyazaki armastatud motiivid, nagu näiteks maagia, laste ning vanemate ning looduse ja inimese vaheline suhe. Need teemad jäävad siin küll taustaks, kuna fookus on õdedel ja nende seiklustel. Miyazaki loomingus näevad just lapsed maailma päriselt. Eriti tuntav on see siin, sest Totorot ja metsavaime täiskasvanud ei näe.  

“Minu naaber Totoro” oli verivärske stuudio Ghibli kolmas film ning Totorost sai selle maskott ning  joonisfilmiajaloo üks tuntumaid ikoone. Samuti leiame siit teise unustamatu tegelaskuju – Kass-bussi. Hayao Miyazaki retrospektiivis näidatav “Minu naaber Totoro” sobib nii pere väikestele kui suurtele ning tasub suurelt ekraanilt ikka ja jälle vaatamist.

Ma armastan seda filmi.

Kirjutis ilmus nädalavahetuse Äripäevas 21. aprill 2017

Hinne: 9.5/10
IMDB Rotten Tomatoes
arvustus: Roger Ebert

“Minu Naaber Totoro” (1988) linastub R 21.aprillil kell 18.30 kinos “Sõprus” ja 18:00 Tartu Elektriteatris.

Hayao Miyazaki retrospektiiv toimub 20-23. aprillil Tallinnas kinos “Sõprus” ja 20-24. aprillil Tartu Elektriteatris.

My_neighbor_Totoro_movie_still_001

Courtesy of Studio Ghibli

Read Full Post »

silence_2016_movie_posterrežissöör: Martin Scorsese
stsenaarium: Jay Cocks & Martin Scorsese, Shûsaku Endô romaani põhjal

osades:
Andrew Garfield (Rodrigues)
Adam Driver (Garupe)
Liam Neeson (Ferreira)
Tadanobu Asano (tõlk)
Ciarán Hinds (isa Valignano)
Issei Ogata (Inoue)
Yoshi Oida (Ichizo)
Yôsuke Kubozuka( Kichijiro)

operaator: Rodrigo Prieto, kunstnik & kostüümikunstnik: Dante Ferretti, montaaž: Thelma Schoonmaker, heliloojad: Kathryn Kluge Kim & Allen Kluge. Produtsendid: Barbara De Fina, Randall Emmett, David Lee, Martin Scorsese, Emma Tillinger Koskoff & Irwin Winkler.

Kinodes alates: 17.02.2017
161 min

Väljapeetud lugu kaasamõtlevale vaatajale

Režissöör Martin Scorsese kireprojekt “Vaikus”on küps ja mõtlik meistriteos, mis nagu Akira Kurosawa “Ran” (1985), sai valmida ainult kogenud ja küpse tipplavastaja käe all.
Film on kaunis kokkuvõtte teemadest, mida Scorsese on ennegi uurinud ning toonud ekraanile väliselt lihtsa, ent sisimas nüansirikka ning keerulise materjali.

“Vaikus” põhineb Shūsaku Endō 1966. aastal ilmunud  ajaloost inspireeritud romaanil. Tegevus toimub 17. sajandi Jaapanis, kus kohalikud kristlased on langenud julma tagakiusamise ohvriks. Kaks misjonäri, Sebastião Rodrigues (Andrew Garfield ) ja Francisco Garupe (Adam Driver) siirduvad Jaapanisse, et pakkuda kohalikele tuge ning selgitada tõde nende õpetaja, isa Ferreira (Liam Neeson) kohta. Kuuldavasti on mees usust lahti öelnud. Nähes kohalike kristlaste kannatusi, hakkavad Rodriguest vaevama kahtlused. Miks Jumal vaikib ja lubab sellel kõigel sündida?

silence_2016_movie_still_001
Ajatu ja tuttav lugu uues kuues

“Vaikus” tõmbab oma ülesehituselt paratamatult paralleele Joseph Conradi romaaniga “Heart of Darkness” -“Pimeduse süda” (1899), mille kuulsaim versioon on Francis Ford Coppola film “Apocalypse Now” – “Tänapäeva apokalüpsis” (1979). “Vaikuse” keskmes on samuti  peategelase teekond tundmatul maal ning oma seniseid põhimõtteid muutnud mehe otsingud.

Nagu Coppola teos, on ka Scorsese film mitmeti tõlgendatav eepos, mida on kohati raske määratleda. Üheaegselt spirituaalne, filosoofiline ja psühholoogiline, avab lugu end tasapisi ning sobib kannatlikule ja kaasamõtlevale vaatajale. Lugu räägib küll konkreetsest ajalooperioodist, ent on ülekantav ka tänapäeva. Tagakiusamised eri vaadete pärast on siiani teravad. Tihti ei mõisteta, kui sarnased tegelikult ollakse. Samas näeme filmis, et erinevates kultuuriruumides võivad arusaamad  ühest ja samast asjast olla väga erinevad.
Film on intrigeeriv ja intelligentne uurimus usust, empaatiast, põhimõtetest ja kõhklustest. Kuulujuttude järgi on isa Ferreira kristlusest lahti öelnud ning omaks võtnud Jaapani usu ja kultuuri. Kichijiro (Yōsuke Kubozuka), misjonäride teejuht, on tagasikiusamise tõttu kristluse justkui hüljanud, ent palub isa Rodrigueselt korduvalt oma pattude pärast andestust. Rodrigues hakkab aga teiste inimeste kannatusi nähes oma usus kahtlema, kuigi jätab tõelise usumehe mulje. Kas üks neist on siis parem Jumala poeg?

SILENCE

Vaoshoitud tunded

Scorsese ise kaalus nooruses preestriametit ning on katoliiklasena usuteemasid ennegi lahanud. “Vaikuse” suurimaks vooruseks võib pidada loo jutustamist hinnanguteta. Tegu küll sügavalt religioosse, ent samas üldinimliku filmiga. Levinud teooria kohaselt on ju kõik lood kas armastusest või usust.

See on raamatu teine adaptsioon. 1971. aastal valmis esimene, Masahiro Shinoda versioon. Scorsese linateos on pool tundi pikem ning annab algmaterjali ning tegelaskujude siseilmas toimuvat palju paremini edasi. Andrew Garfield (“Imeline Ämblikmees“) vääriks “Vaikuse” rolli eest Oscarit, ent kandideerib auhinnale hoopis filmiga “Hacksaw Ridge´i lahing“. Tema vaoshoitud rollisooritus näitab varjundirikkalt tegelase läbielamisi ja kõhklusi ning muudab filmi teise poole kaasahaaravaks.

Filmis on  siiski  ka väikeseid probleeme. Viimased 10-15 minutit seletavad niigi selgeid asju üle. Ka vanemaks tegev grimm mõjub siin võltsina. Eelnenu on aga loojutustamise meisterklass. Näide teosest, kus lavastaja valitseb meisterlikult kõiki filmikeele vahendeid.

Ma armastan seda filmi.

Arvustus ilmus nädalavahetuse Äripäevas 23. veebruar 2017

Hinne: 9/10
IMDB Rotten Tomatoes
arvustused: Mark Kermode

silence_2016_movie_still_003

 

Read Full Post »

manchester_by_the_sea_posterrežissöör: Kenneth Lonergan
stsenaarium: Kenneth Lonergan

osades:
Casey Affleck (Lee Chandler)
Kyle Chandler (Joe Chandler)
Michelle Williams (Randi Chandler)
Lucas Hedges (Patrick)
Gretchen Mol (Elise)
C.J. Wilson (George)
Matthew Broderick (Jeffrey)
Tate Donovan (hokitreener)

operaator: Jody Lee Lipes, kunstnik: Ruth De Jong, kostüümikunstnik: Melissa Toth, montaaž: Jennifer Lame, helilooja: Lesley Barber. Produtsendid: Lauren Beck, Matt Damon, Chris Moore, Kimberly Steward, Kevin J. Walsh.

137.min

Siiras lugu ehedate tegelastega

Lõpuks on Eesti kinodesse jõudnud eelmise aasta üks hinnatumaid filme – intelligentne draama kaotusvalust ja mineviku taagast.

Režissöör Kenneth Lonergani (“Margaret”) draama on seni võitnud kõik olulisemad auhinnad peaosatäitja Casey Afflecki rolli eest. Kas film ja paljukiidetud osatäitmine on nende vääriline? Meistrimehena töötav Lee Chandler (Casey Affleck) on pärast venna Joe (Kyle Chandler) surma sunnitud tagasi pöörduma oma kodulinna Manchesteri, et 15aastase vennapoja Patricku (Lucas Hedges) eest hoolitseda ja aidata matuseid korraldada. Seal olles saab ta teada venna pärandusest ning on sunnitud silmitsi seisma minevikuga, mis teda kunagi oma perest ja kohalikust kogukonnast eraldas.

manchester_by_the_sea_2.jpg

Läbitunnetatud maailm

Tegu on inimliku draamaga, mis käsitleb küll karme teemasid, ent ei mõju liiga raskelt. Taskurätikud peab paaris kohas pisarate pühkimiseks küll välja võtma, ent loos leidub ka piisavalt huumorit ning lavastaja suhtub oma tegelastesse suure empaatiaga. Karakterid on kaunilt väljajoonistatud, neist põnevaim peategelane Joe. Ta satub kergelt kaklustesse, joob ülemäära ning tema ropp sõnakasutus jätab jälje ka vennapoja käitumisse. Üksildane ning endassetõmbunud mees, kes on sellest hoolimata sümpaatne. Affleck esitab Lee Chandleri rolli tõesti suurepäraselt. Näitleja mäng on loomutruu ja märkamatu ning mehe silmade taga toimub väga palju.

Teised tegelaskujud on sama ehedalt esitatud. Äsja isa kaotanud Patrick tundub olevat rohkem huvitatud oma sõprade ja tüdrukuga aja veetmisest, ent elab tegelikult leina omal moel läbi. Tema läbisaamine onuga tundub esialgu vastuolulise ja isegi ükskõiksena, ent meeste vahel on tugev side ja teineteisemõistmine.

“Manchester by the Sea” suurim voorus on detailideni läbitunnetatud maailm, mis mõjub reaalselt. Režissöör usaldab publikut ja jagab palju olulist infot pealtnäha väheoluliste sündmuste või detailide kaudu. Tegelaste rääbakad riided ning segamini toad tekitavad tunde, et viibime koos päris inimestega, mitte Hollywoodi staaridega.

manchester_by_the_sea_1

Rahulik kulgemine

Lugu liigub osavalt olevikus ja minevikus toimunud sündmuste vahel ning jutustab sammhaaval Leega juhtunud loo. Kuigi elus on juhtunud nii mõndagi, ei tundu draama kordagi pingutatuna. Iga tegelane võitleb oma ellujäämise nimel ning peab tehtud vigadega edasi elama. Heale draamale kohaselt karakterid palju ei muutu ning jäävad ka pärast elumuutvaid sündmusi olemuselt samaks. See teeb filmi ­ausaks ja mõjuvaks.

Film võtab endale aega. Võib ju väita, et paljud stseenid pole loo seisukohalt olulised ja võiks vabalt välja jätta, ometi on nad tähtsad. Pisikesed hetked jutustavad siin palju ja lisavad  linateosele ehedust. Nii inimlikke ja kaunilt läbitunnetatud filme nagu “Manchester by the Sea” ei näe ekraanil tihti. Jutustatud lugu pole võib-olla originaalne ega paku iseenesest midagi uut, ent on siiras ja mõjuv. See on  hiilgav näide kaasaegsest melodraamast, mis hoiab emotsioonid sordiini all ning usaldab vaatajat.

Ma armastan seda filmi.

Arvustus ilmus nädalavahetuse Äripäevas 27. jaanuar 2017

Hinne: 8.5/10
IMDB Rotten Tomatoes
arvustus: Mark Kermode

 

Read Full Post »

– ehk PARIMAD FILMID 2016. AASTA EESTI KINOLEVIS, MIDA MUL NÄHA ÕNNESTUS.

Pingeread ning nimekirjad mõjuvad alati natuke tobedalt ja subjektiivselt (kuidas on võimalik kõrvutada kassahitte, väärtfilme ja kodumaist kraami?), ent samas on huvitav kokku võtta suurel ekraanil saadud elamused. Järgnev nimekiri koosneb filmidest, mis 2016. aastal Eesti kinodes jooksid.

Kokku sai sel aastal vaadatud 352 täispikka mängu- ja dokumentaalfilmi. Neist 120 linastus kohalikus kinolevis.


the_boy_and_the_beast_poster10. “Poiss ja koletis” – “Bakemono no ko” – “The Boy and the Beast” (2015)
režissöör: Mamoru Hosoda

Kõigest kuus päeva “Sõpruse” kinos linastunud Mamoru Hosoda (“Tüdruk, kes hüppas läbi aja”) leidlik ja värvikas anime on fantaasiarikas segu Jaapani vanadest ja uutest kultuuritraditsioonidest.

 Hinne: 7.5/10 arvustus
IMDB  Rotten Tomatoes

 


 

arrival_2016_poster9. Arrival – Saabumine (2016)
režissöör: Denis Villeneuve

2016.aasta üks paremini teostatud film, mille režissööritöö ja helikujundus on klass omaette, ent mis libastub stsenaariumiga.Filmi lõpuosa lahendus jagas publiku kaheks. Sellest hoolimata on tegu möödunud aasta ühe intelligentsema ja põnevama linateosega.

Sarnaselt “Brooklyniga” särab film tänu oma peaosatäitjale. Amy Adams on oivaline.

Hinne: 7.5/10 arvustus
IMDB Rotten Tomatoes

 


green_room_2015_poster8. “Green Room” (2015)
režissöör: Jeremy Saulnier

Aasta kõige pingelisem ja brutaalsem filmielamus, mis ei lase vaatajal hetkekski hinge tõmmata. Punkbänd versus neonatsid. Kaikavedu kahe “Star Treki” näitleja – Patrick Stewarti ja meie seast möödunud aastal traagiliselt lahkunud Anton Yelchini vahel. Suurepäraselt lavastatud film, mis kasvatab meisterlikult pinget ning kasutab vaatajas ebamugavustunde tekitamiseks mõjuvalt vägivalda.

Hinne: 7.5/10 arvustus
IMDB Rotten Tomatoes

 



la_la_land_2016_movie_poster7. La La Land – La La Land: California unistused (2016)
režissöör: Damien Chazelle

Kaunis ood Inglite Linnale, muusikaližanrile ning kõigile loomingulistele ja unistavatele inimestele. Aasta toredamaid armastuslugusid, mida vaatasin kinos kaks korda.

Hinne: 7.5/10 arvustus
IMDB Rotten Tomatoes

 


brooklyn_2015_movie_poster6. “Brooklyn” (2015) 
režissöör: John Crowley

Lihtne ja klassikaline lugu, mis särab tänu Saoirse Ronani lummavale osatäitmisele. Universaalne lugu immigrantidest, kelle süda kisub ühtaegu nii vana kui uue kodumaa poole. Südamlik ja soe film.

Hinne: 8/10 arvustus
IMDB  Rotten Tomatoes



kubo_and_the_two_strings_poster5. “Kubo and the Two Strings “- “Kubo ja kaks pillikeelt” (2016)
režissöör: Travis Knight

Aasta kaunemaid filme. “Laika” stuudiole omaselt ilus ning intelligentne koguperefilm, mis jutustab universaalse ja emotsionaalse loo perekonna ja elu väärtusest.

Hinne: 8/10 arvustus
IMDB Rotten Tomatoes


anomalisa_2015_movie_poster4. “Anomalisa “(2015)
režissöörid: Duke Johnson & Charlie Kaufman

Kummastav ja sürreaalne, samas tõene ja eluline. Esialgselt kuuldemängulaadse näidendina ilmavalgust näinud “Anomalisa” on režissööride Charlie Kaufmani (“Eternal Sunshine of the Spotless Mind” stsenarist) ja Duke Johnsoni koostöös suurepäraselt nukufilmikeelde kohandatud. Mõtlemapanev meditatsioon kaasaegse inimese probleemidest.Loo keskmes on teisikuluul- häire, mille korral inimene arvab, et teda ümbritsevad inimesed on asendatud teisikutega.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes



Bacalaureat_Graduation_2016_poster3. “Bacalaureat” – “Graduation” – “Lõpetamine” (2016)
režissöör: Cristian Mungiu

Cristian Mungiu põnevalt tehtud provokatiivne moralitee igapäevasest korruptsioonist on möödunud aasta üks mõtlemapanevam film. Mungiu, kes on tõusmas Euroopa tipplavastajate hulka, eksponeerib ka siin oma unikaalset käekirja. Kaunilt väljajoonistatud tegelaskujude, minimalistliku lähenemise ja rõhuva atmosfääriga lugu ühiskonnast, kus korruptsioon on muutunud tavaliseks nähtuseks.

Hinne: 8/10 arvustus
IMDB  Rotten Tomatoes


Handmaiden_poster2. Ah-ga-ssi – The Handmaiden – Nobenäpp (2016)
režissöör: Chan-wook Park

Chan-wook Park (“Oldboy”) on provokatiivne erootiline thriller. Mänguline ja teravmeelne “Nobenäpp” jutustab oma lugu sarnaselt “Roshamonile” mitmest perspektiivist. Teos uurib süvitsi meeste naisi objektiviseerivat pilku.

Hinne: 8/10 arvustus
IMDB  Rotten Tomatoes


Mustang_2015_movie_poster1. “Mustang” (2015)
režissöör: Deniz Gamze Ergüven
stsenaarium: Alice Winocour & Deniz Gamze Ergüven

Raske on valida aasta parimat filmi. Ükski teos ei olnud teistest peajagu üle. Enim sööbis aga mällu “Mustang”.Seda delikaatse režii ning emotsionaalse ja kujundliku loo tõttu, mis ei muutunud kordagi plakatlikuks. Lugu väikekülas elavatest õdedest, kelle kodu muutub nende konservatiivse onu tõttu vanglaks,  kritiseerib teravalt Türgi naiste positsiooni ühiskonnas ja mõjub  universaalsena. Paljud  vaatajad tõmbasid paralleele Sofia Coppola filmiga “The Virgin Suicides” (1999), millest “Mustang”  on tõepoolest palju laenanud. Julgeks aga väita, et käesolev film on palju sügavam ja parem teos.

“Mustang” on korraga nii poeetiline ning kujundlik kui ka eluline. Traagiline ja inspireeriv, täis elu ja emotsiooni.

Hinne: 8/10
IMDB  Rotten Tomatoes
arvustus:arvustus

 


Minu täielik pingerida nähtud Eesti 2016. aasta kinofilmidest:

1. Mustang (2015) ★★★★ arvustus
2. Ah-ga-ssi – The Handmaiden – Nobenäpp (2016) ★★★★ arvustus
3. Bacalaureat – Graduation – Lõpetamine (2016) (2016) ★★★★ arvustus
4. Anomalisa (2015) ★★★★
5. Kubo and the Two Strings – Kubo ja kaks pillikeelt (2016) ★★★★ arvustus
6. Brooklyn (2015) ★★★★ arvustus
7. La La Land – La La Land: California unistused (2016) ★★★★ arvustus
7. Green Room (2015) ★★★½ arvustus
9. Arrival – Saabumine (2016) ★★★½ arvustus
10. The Boy and the Beast – Poiss ja koletis (2015) ★★★½ arvustus
11. Zootopia – Zootropolis (2016) ★★★½
12. Carol (2015) ★★★½ arvustus
13. Creed – Creed: Rocky Pärand (2015) ★★★½ arvustus
14. Florence Foster Jenkins (2016) ★★★½
15. A Monster Calls – Kui koletis kutsub (2016) ★★★½ arvustus
16. Embrace of the Serpent – Mao embus (2015) ★★★½
17. Our Last Tango – Meie viimane tango (2015) ★★★½
18. The Nice Guys – Head tüübid (2016) ★★★½ arvustus
19. The Witch – Nõid (2015) ★★★½
20. Hacksaw Ridge – Hacksaw Ridge’i lahing (2016) ★★★½ arvustus
21. The Light Between Oceans – Valgus ookeanide vahel (2016) ★★★½ arvustus
22. 10 Cloverfield Lane – Cloverfieldi tee 10 (2016) ★★★ arvustus
23. The Neon Demon – Neoondeemon (2016) ★★★ arvustus
24. Joy (2015) ★★★
25. Hail, Caesar! – Ole tervitatud, Caesar! (2016) ★★★ arvustus
26. Captain Fantastic – Kapten Fantastiline (2016) ★★★ arvustus
27. Perfect Strangers – Täiuslikud võõrad (2016) ★★★
28. Eddie the Eagle – Kotkas Eddie (2016)★★★
29. A Girl Walks Home Alone at Night – Tüdruk läheb öösel üksi koju (2014) ★★★
30. Spotlight – Päevavalgele (2015) ★★★ arvustus
31. Passengers – Reisijad (2016) ★★★ arvustus
32. The Magnificent Seven – Seitse vaprat (2016) ★★★ arvustus
33. Creative Control – Loominguline kontroll (2015) ★★★ arvustus
34. Star Trek Beyond – Star Trek tundmatusse (2016) ★★★ arvustus
35. High-Rise – Alt üles (2015) ★★★ arvustus
36. Suur vale- The Big Short (2015) ★★★ arvustus
37. Café Society – Koorekight (2016) ★★★
38. The Conjuring 2 (2016)
39. Deadpool (2016) ★★★ arvustus
40. The Club – Klubi (2015) ★★½ arvustus
41. The Hateful Eight – Vihane kaheksa (2015) ★★★
42. Swiss Army Man – Taskunoamees (2016) ★★★ arvustus
43. Julieta (2016) ★★★
44. Eye in The Sky – Silmad taevas (2015) ★★★ arvustus
45. Krigen – A War – Sõda (2015) ★★★
46. The BFG – Suur Sõbralik Hiiglane (2016) ★★★
47. Finding Dory – Kalatüdruk Dory (2016) ★★★
48. Rams – Jäärad (2015) ★★★
49. Pete’s Dragon – Minu sõber lohe (2016) ★★★ arvustus
50. Bastille Day – Bastille’i päev (2016) ★★★
51. Anthropoid – Operatsioon “Antropoid” (2016) ★★★ arvustus
52. Päevad, mis ajasid segadusse – The Days That Confused (2016) ★★½
53. Toni Erdmann (2016) ★★½
54. Allied – Liitlased (2016) ★★½
55. Suburra (2015) ★★★ arvustus
56. Race – Võidujooks (2016) ★★½
57. Hardcore Henry – Hardcore: Raju Henry (2015) ★★★ arvustus
58. Son of Saul – Sauli poeg (2015) ★★½ arvustus
59. Captain America: Civil War – Kapten Ameerika: Kodusõda (2016) ★★½ arvustus
60. Doctor Strange – Doktor Strange (2016) ★★½ arvustus
61. The Accountant – Audiitor (2016) ★★½ arvustus 
62. The Revenant – Mees, kes jäi ellu (2015) ★★½ arvustus
63. Õnn Tuleb magades – When You Least Expect It (2016)★★½
64. Snowden (2016) ★★½ arvustus
65. The Jungle Book (2016)★★½
66. Ratchet & Clank – Raks ja Kolks: Galaktika kaitsjad (2016)★★½
67. Genius – Geenius (2016) ★★½
68. Maggie’s Plan – Maggie plaan (2015)★★½ arvustus
69. Money Monster – Rahamaailm (2016) ★★½ arvustus
70.The Wolfpack – Manhattani hundid (2015) ★★½
71.X-Men: Apocalypse X-Men: Apocalypse (2016) ★★½
72.Kollektivet – The Commune – Kommuun (2016) ★★½ arvustus
73.Sully (2016) ★★½ arvustus
74.A Hologram for the King – Hologramm kuningale (2016) ★★½ arvustus
75.War Dogs – Sõjakoerad (2016) ★★½
76. Lights Out – Tuled surnuks (2016) ★★½
77.Bridget Jones’s Baby – Bridget Jonesi beebi (2016) ★★½ arvustus
78.Louder Than Bombs – Pommidest valjem (2015) ★★½
79.The Danish Girl – Taani tüdruk (2015) ★★½
80.The Shallows – Madalik (2016) ★★½
81.Fantastic Beasts and Where to Find Them – Fantastilised elukad ja kust neid leida (2016) ★★½ arvustus
82.Sausage Party – Vorstipidu (2016) ★★½
83.Trumbo (2015) ★★
84.Teesklejad – Pretenders (2016) ★★
85.Suicide Squad – Suitsiidisalk (2016) ★★ arvustus
86.Triple 9 – Kood 999 (2016) ★★
87.Demolition – Häving (2015) ★★
88.The Wave – Laine (2015) ★★
89.Jason Bourne (2016) ★★
90.A Bigger Splash – Päikesest pimestatud (2015) ★★
91.Batman v Superman: Dawn of Justice – Batman vs Superman: Õigluse koidik (2016) ★★ arvustus
92.Mr. Right – Härra Õige (2015) ★★ arvustus
93.The Good Dinosaur – Hea dinosaurus (2015) ★★
94.The Huntsman: Winter’s War – Kütt ja kaks kuningannat (2016) ★★
95.The Legend of Tarzan – Tarzani legend (2016) ★★ arvustus
96.Jack Reacher: Never Go Back – Jack Reacher: Ära mine iial tagasi (2016) ★★ arvustus
97.Luuraja ja luuletaja – The Spy And The Poet (2016) ★★
98.Warcraft – Warcraft: Algus (2016) ★★
99.Concussion – Peapõrutus (2015) ★★
100.The Secret Life of Pets – Lemmikloomade salajane elu (2016) ★★
101. Nerve – Närvidemäng (2016) ★★
102.Gods of Egypt – Egiptuse jumalad (2016) ★★
103.Independence Day: Resurgence – Iseseisvuspäev: Uus rünnak (2016) ★★ arvustus
104.Ghostbusters – Tondipüüdjad (2016) ★★ arvustus
105.Miss Peregrine’s Home for Peculiar Children – Miss Peregrini kodu ebaharilikele lastele (2016) ★★
106.The Correspondence – Surematud armastuskirjad (2016) ★★
107.Assassin’s Creed (2016) ★★ arvustus
108.The Angry Birds Movie – Angry Birds: Kurjad linnud. Film (2016) ★½
109.Alice Through the Looking Glass – Alice peeglitagusel maal (2016) ★½
110.Teenage Mutant Ninja Turtles: Out of the Shadows – Teismelised ninjakilpkonnad: Varjust välja (2016) ★½
111. Ema – Mother (2016) ★½
112.Rogue One: A Star Wars Story – Rogue One: Tähesõdade lugu (2016) ★½ arvustus
113.By the Sea – Mere ääres (2015) ★½
114.Polaarpoiss – The Polar Boy (2016) ★½
115. Ameerika Suvi – Chasing Ponies (2016) ★½
116. Inferno (2016) ★ arvustus
117.Klassikokkutulek – The Class Reunion (2016) ★
118.Zoolander 2 (2016) ★
119.Point Break – Murdepunkt (2015) ★
120.Perekonnavaled – Family Lies (2016) ½

Nagu ikka, võiks taoliste nimekirjade puhul osa filme vabalt kohad vahetada. Esimese viiekümne kahe näol on tegu tugevamate filmidega.

Head alanud 2017. filmiaastat!

Blade_Runner_2049_banner.jpg

anomalisa_2015_movie_poster7. “Anomalisa “(2015)
režissöörid: Duke Johnson & Charlie Kaufman

 

Hinne: 8/10
 

Read Full Post »

Kinoaasta kokkuvõte

Nüüd, mil aasta on vahetunud, tasub žanrite kaupa üle vaadata meeldejäävamad filmielamused Eesti kinolevis aastal 2016.

null

KOMÖÖDIA
Huumor on alati subjektiivne, ent enim naerupahvakuid kutsus ilmselt esile lugu andetust, ent muusikaarmastajast ooperilauljast filmis “Florence Foster Jenkins”. Suurepärase koomilise rolli tegi nii madame Florence’i kehastanud Meryl Streep, kui ka tema klaverisaatjat mänginud Simon Helberg. Samavõrd jaburat ja inspireerivat elust võetud lugu näidati filmis “Kotkas Eddie”, mis jutustab Inglise esimest suusahüppajast Eddie Edwardsist. Calgary olümpiamängudel viimaseks jäänud mees sai tuntumaks kui kulla võitjad. Aasta meeldejäävamaid nalju pakkus aga Ryan Goslingu ja Russel Crowe’i humoorikas duo krimikomöödias “Head tüübid” (arvustus).

Mustang_2015_movie_still

DRAAMA
“Creed: Rocky Pärand” (arvustuson emotsionaalne jätk Rocky Balboa saagale ja hea näide sellest, kuidas teatepulk nooremale põlvkonnale üle antakse. Rumeenia tipplavastaja Cristian Mungiu lõi “Lõpetamisega” (arvustuselulise ja provokatiivse teose igapäevasest korruptsioonist. Raskesti žanri paigutuv “Anomalisa” on täiskasvanutele mõeldud nukufilm, mis uurib põnevalt üksinduse ja identiteedi küsimusi. Parimale võõrkeelsele Oscarile kandideerinud Prantsuse film “Mustang” (arvustus) on aga suurepärane näide Euroopa tippkinost. Traagiline ja inspireeriv ning vitaalne lugu noorte tüdrukute täiskasvanuks saamisest vanaema ning onu poolt vanglaks muudetud kodus Türgi väikekülas.

image-4b4ef9ad-9b29-41be-8355-f84e15804d10

ROMANTIKA
Linastusid mitmed vanamoelised armastuslood. “Carol” (arvustus) jutustas kahe naise romaani 1950ndate Ameerikas ning “Brooklyn” (arvustusrääkis iiri tüdruku elust Ameerikas. Mõlemad filmid särasid tänu kaunilt läbitunnetatud osatäitmistele.“Valgus ookeanide vahel” (arvustus) oli üks aasta vanamoelisemaid melodraamasid ning suurim pisarakiskuja. “Meie viimane tango” jutustas dokumentaal- ja mängufilmi žanreid segades tangoajaloo kahest kuulsamast tantsijast ning “La La Land” (arvustustõi uue energia muusikaližanrile.

kubo-and-the-two-strings-still_001

PEREFILM
Leidus palju tugevaid koguperefilme, millest parimad pakkusid meelelahutust ja mõtteainet nii pere väiksematele kui suurtele. “Kubo ja kaks pillikeelt” (arvustus), “Poiss ja koletis” (arvustus), “Minu sõber lohe” (arvustusja “Kui koletis kutsub” (arvustus) on emotsionaalsed ja kaunid filmid, mis tegelevad kaotusevalu ja täiskasvanuks saamise temaatikaga. “Zootropolises” nähtud loomade linn, kus kõik näiliselt rahumeelselt üksteise kõrval, oli 2016. aasta immigratsioonipoleemika taustal väga ajakohane allegooria rasside ja rahvuste vahelistest pingetest.

Hardcore_Henry_movie_still.jpg
MÄRUL
Klassikalisi märulifilme leidub järjest vähem.“Hardcore: Raju Henry” (arvustuson üllatavalt hästitoimiv stiilikatsetus, mis teostab kogu filmi videomängudele omases laadis ning jälgib tegevust peategelase silmade läbi. “Bastille’i päev” ja “Seitse vaprat” (arvustustoimivad kui pretensioonitud B-kategooria žanrifilmid.

deadpool_movie_image
KOOMIKSIFILM
Vaatamata sellele, et ekraanil leidis aset gigantide võitlus Batmani ja Supermani ning Raudmehe ja Kapten Ameerika vahel, osutus kõige meeldejäävamaks hoopiski vulgaarne ja ropu suuga “Deadpool” (arvustus). Film ei olnud nii leidlik kui originaalkoomiks, ent tõi paljukasutatud žanrisse natuke värskust.

Green_Room_2015_still
ÕUDUS
Eelmisel aastal linastus mitmeid unikaalseid õudukaid. Atmosfäärne “Neoondeemon”  (arvustus), esimene Iraani vampiirifilm “Tüdruk läheb öösel üksi koju” ja “Nõid”, mis uurib religiooni 17. sajandi Ameerikas. Kõige kaasahaaravama ning brutaalsema elamuse pakkus aga Jeremy Saulnieri (“Blue Ruin”) lavastatud “Green Room” (arvustus), kus punkbänd eesotsas Anton Yelchini kehastatud Pat’iga satub neonatside ja nende jõhkra juhi Darcy (Patrick Stewart) terrori alla.

arrival_2016_movie_still_001

ULME
Aasta tõi suurele ekraanile nii uue “Star Treki” kui “Star Warsi”, ent kõige põnevamaks osutus hoopiski Denis Villeneuve (“Sicario”) lavastatud intelligentne “Saabumine” (arvustus), mis pakkus üsna usutava stsenaariumi esmakontaktist maaväliste eluvormidega. Meeldejääv oli ka kolme tegelasega kammerlik “Cloverfieldi tee 10” (arvustus), mille põnevam osa leidis aset maaaluses punkris. Aasta eelviimasel päeval linastunud “Reisijad” (arvustus) on aga nõrgast lõpust hoolimata kaunilt teostatud maailmaga lugu üksindusest ja armastusest.

paevad_mis_ajasid_segadusse_2016

EESTI FILMID
2016. aasta linastus rohkelt Eesti filme ning paljud noored tegijad said käe valgeks. Kvantiteet on kahjuks kohati kõrgem kui kvaliteet. Siinkohal võib märkida, et nõrkade stsenaariumitega filmid on paremini teostatud kui need, kus lugu paremini paberile pandud. Seda asjaolu illustreerivad hästi Triin Ruumeti “Päevad, mis ajasid segadusse” ning Mart Kivastiku “Õnn tuleb magades”. Kui esimene on tugeva autoripoolse käekirjaga ja põnevalt tehtud, kuid nõrga peategelase ja laialivalguva narratiiviga, siis teine paistab silma korraliku dramaturgia ning väljajoonistatud tegelaskujudega, ent jääb teostuselt tagasihoidlikuks. Siiski võib mõlemaid pidada möödunud aasta tugevamateks Eesti mängufilmideks.

HANDMAIDEN_STILL_002

MAAILMAKINO
Leidus üllatavalt vähe filme väljaspoolt Euroopat ja Ameerikat. Põnevamad olid provokatiivne Lõuna-Korea kelmilugu “Nobenäpp” (arvustusning Kolumbia esimene Oscarinominent “Mao embus”, mis vaatles põnevalt pärismaalaste ning kolonisaatorite suhet XX sajandil.

Neon_Demon_still_3

Boonus:
UNIKAALSED FILMID.
Teosed, mis ei pruugi kõigile meeldida, ent jäävad pikaks ajaks meelde. Üks selline film on “Taskunoamees” (arvustus), kus Daniel Radcliffe kehastab peeretavat ja multifunktsionaalset laipa. Teiseks on moodne Grimmi muinasjutt LA moemaailmast. Neoonvärvide ja stiilse süntesaatorimuusika saatel kulgevas “Neoondeemonis” (arvustus) olid eelmise aasta ühed enim kõneainet tekitanud stseenid.

Kirjutis ilmus nädalavahetuse Äripäevas 6. jaanuar 2017

 

Read Full Post »

– ehk MEELDEJÄÄVAMAD FILMID, mida mul õnnestus 2016. aasta teises pooles (väljaspool kino) esmakordselt näha.

xanadu_1980_movie_poster15. “Xanadu” (1980)
režissöör: Robert Greenwald

Xanadu on üks tõeliselt kummaline ja halvasti lavastatud film, millel on oma seletamatu võlu. Kreeka muusa Kira (Olivia Newton-John) tuleb maale selleks, et innustada kunstnik Sonny Malone`i(Michael Beck) ja tema uut sõpra (Gene Kelly) rulluisudisko  jaoks saali ehitama. Mnjah :) Mida muud öeldagi? “Xanadust” leiab filmiajaloo ühed halvemini lavastatud muusikalistseenid, ent Gene Kelly ja Electric Light Orchestra kuulus soundtrack teevad teose siiski vaadatavaks.

Hinne: 4/10
IMDB Rotten Tomatoes

 

………………………………………………………………………………………………………………………

deathstalker_ii_movie_poster14. “Deathstalker II” (1987)
režissöör: Jim Wynorski

Roger Cormani produtseeritud Z-kategooria koopia Conani filmidest on temale iseloomulikult odav ja lääge. Erinevalt ülejäänud kolmest “Deathstalkeri” filmist, mis on igavavõitu ja tõsised fantaasiaseiklused, keerab teine osa kõik paroodiaks. Odavast teostusest ja halvast näitlemisest tekib omaette võlu. Monique Gabrielle topeltroll on oma amatöörlikkuses eriti armas:)

Hinne: ?/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………
the_driver_1978_movie_poster13. “The Driver” – “Autojuht” (1978)
režissöör: Walter Hill

Le Samouraï” (1967) ja Drive‘i” (2001) suure fännina oli mul kaua nägemata nende kahe vahelüli. Walter Hilli stiilne ja märgiline autofilm imiteerib  tuntavalt”Le Samouraï’d”, ent pole pooltki nii mõjuv. Siiski on teguva korraliku žanrifilmiga, mille mõju Hollywoodi filmidele ei saa alahinnata. Pole midagi teha, Ryan O’Neal ei ole Alan Delon või Ryan Gosling.

Hinne: 7/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………

whatever_happened_to_baby_jane_poster12. “What Ever Happened to Baby Jane?” – “Mis juhtus Baby Jane’iga?” (1962)

režissöör: Robert Aldrich

Olin Robert Aldrichi kultusfilmi poolenisti näinud, ent nüüd sain seda nautida algusest lõpuni. Tegu on ääretult unikaalse ning häirivalt mõtlemapaneva filmiga, mis kaasaegseid vananevaid staare vaadates tundub  väga ajakohasena. Bette Davis ja Joan Crawford säravad siin unustusehõlma vajunud kuulsustena. Kindlasti üks küünilisemaid ja kibedamaid vaateid Hollywoodi ja kuulsuse varjukülgedele.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

trust_1990_movie_poster11. “Trust” – “Usaldus” (1990)
režissöör: Hal Hartley

Omapärase maailmatunnetuse, huvitavate karakterite ning kummalise huumoriga “Trust” on tore maiuspala Ameerika indie-filmide austajatele. Loo keskmes on keskkooli pooleli jätnud Mariast (Adrienne Shelly) ja telekaparandaja Matthew’st (Martin Donovan)arnmastuslugu.

Hal Hartley (“Henry Fool”) teine mängufilm mõjub siiani väga värskena.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

vanishing_point_movie_poster10. “Vanishing Point” (1971)
režissöör: Richard C. Sarafian

“Vanishing Point” on ajahambale paremini vastu pidanud kui “Driver”. Ehk oma ajastu tõetruu peegeldamise tõttu. Tegu on omalaadse “Easy Rideri” versiooniga, kus mootorrattad on asendatud autoga  Dodge Challenger R/T. Režissöör Richard C. Sarafian on loonud minimalistliku, tabava ja meeldejääva läbilõike 1970-ndate alguse vastandkultuurist. Õigustatult üks ikoonilisemaid autofilme läbi aegade.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes


…………………………………………………………………………………………………………………………………………

de_palma_2015_movie_poster9.”De Palma” (2015)
režissöörid: Noah Baumbach ja Jake Paltrow

Kultusrežissöör DePalma fännina oli see film mulle tõeline maiuspala. Film, mis koosneb ühest “rääkivast peast” – Brian De Palma omast, ning monteerib vahele lõike tema filmiloomingust, suudab anda üllatavalt põhjaliku, ausa ja intiimse vaate Ameerika filmikunsti ühe alahinnatuma meistri mõttemaailma.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………
mccabe__mrs_miller_poster8. “McCabe & Mrs. Miller” (1971)
režissöör: Robert Altman

Peale aastatepikkust ootamist õnnestus mul näha Robert Altmani filmi nii nagu peab – uhiuut restaureeritud koopiat suurelt ekraanilt. See on unikaalne anti-vestern mängurist (Warren Beatty) ja prostituudist (Julie Christie), kellest saavad äripartnerid. Humoorikas ja omalaadne kommentaar kapitalismi ja ärieetika kohta. Briljantne ja innovatiivne operaatoritöö geniaalselt Vilmos Zsigmondilt ning muusika sel aastal meie seast lahkunud Leonard Cohenilt.

Hinne: 8/10
IMDB Rotten Tomatoes

……………………………………………………………………………………………………………
seconds_1966_movie_poster7. “Seconds” – “Sekundid” (1966)
režissöör: John Frankenheimer

Võimas ja unikaalne eksistentsialistlik ulmekas John Frankenheimerilt. Salaorganisatsioon pakub inimestele uut võimalust eluks – uut nägu ja identiteeti.  Arthur Hamilton (Rock Hudson) soovib oma senisest elust pääseda ning võtab selle äärmusliku operatsiooni ette. Huvitav, et teos tuli välja sarnase ideega Hiroshi Teshigahara filmiga”The Face of Another“samal ajal. Viimane põhineb Kôbô Abe raamatul.

Hinne: 8.5/10
IMDB Rotten Tomatoes

……………………………………………………………………………………………………………
hedwig_and_the_angry_inch_movie_poster
6. “Hedwig and the Angry Inch” – “Hedwig ja tige tollike” (2001)
režissöör: John Cameron Mitchell

Kui Rainer Werner Fassbinder oleks otsustanud muusikali lavastada, oleks tulemus ilmselt sellesarnane. John Cameron Mitchell lavastab ja mängib peaosa omapärases filmis, mis põhineb tema enda kirjutatud Off-Broadway muusikalil. See on lugu transseksuaalsest Ida-Berliinist pärit glam-rokkar Hedwigist, kes tuuritab mööda Ameerikat ning ajab taga nii tema südame kui muusika röövinud rockstaari (Michael Pitt). Laulude ja meenutuste kaudu saame ülevaate Hedwigi elust ning tema probleemidest. Leidlikult teostatud inimlik ja empaatiline lugu soolisest identiteedist ja oma seksuaalsusega leppimisest.

Hinne: 8.5/10
IMDB Rotten Tomatoes

……………………………………………………………………………………………………………

beyond_the_valley_of_dolls_movie_poster5. “Beyond the Valley of the Dolls” – “Nukkude Oru taga” (1970)
režissöör: Russ Meyer

Peab nõustuma Nicolas Winding Refn’iga – “Beyond the Valley of Dolls” on  tõepoolest üks parimaid filme, mis kunagi tehtud. Russ Mayeri ja Roger Eberti koostöös valmis üks hullumeelne ja unikaalne Hollywoodi suurstuudio film.Seda kas vihatakse või armastatakse, ent mulle läks see rock-õudus-exploitation-muusikal-melodraama väga korda. Legendaarne filmikriitik Roger Ebert võtab teose väga ilusti kokku:”I think of it as an essay on our generic expectations. It’s an anthology of stock situations, characters, dialogue, clichés and stereotypes, set to music and manipulated to work as exposition and satire at the same time; it’s cause and effect, a wind-up machine to generate emotions, pure movie without message.

Hinne: 8.5/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………

all_that_heaven_allows_movie_poster4. “All That Heaven Allows” – “Kõik, mida taevas lubab” (1955)
režissöör: Douglas Sirk

Häbi tunnistada, et mul õnnestus Douglas Sirki loominguga tutvuda alles tänavu. Seni nähtu on igatahes väga muljetavaldav. “Kõik, mida taevas lubab” oli inspiratsiooniallikaks nii Rainer Werner Fassbinder’i filmile “Hirm närib hinge seest” kui Todd Haynes’i (“Carol“) “On taevas nii kaugel” (2002). Originaal on siiski kõige tugevam. Sirk loob ausa ja terava melodraama, mis lahkab tabavalt naise positsiooni 1950-ndate Ameerikas.

Hinne: 9/10
IMDB Rotten Tomatoes

…………………………………………………………………………………………………………………………………………
johnny_guitar_movie_poster3. “Johnny Guitar” (1954)
režissöör: Nicholas Ray

Nicholas Ray (“Põhjuseta mässaja”) terav ja revisionistlik vestern, mille kangelast ja kurikaela kehastab naine, on tugev kommentaar McCarthy nõiajahile. Võimas ja kompromissitu film on üheks mu Ameerika lemmikvesterniks 1950-ndatest aastatest.

Hinne: 9/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………………………

ordet_movie_poster2. “Ordet” – “Sõna” (1955)
režissöör: Carl Theodor Dreyer

Üks kaunimaid filme usust ja imedest. Taani lavastaja Carl Theodor Drayeri loomingu hilisem periood pole mind siiani eriti kõnetanud, ent ta kuulsaim teos on tõepoolest oma maine vääriline. Võimas ja provokatiivne film algab lavastajale omaselt konstrueeritult ja kuivalt, ent saavutab loo kulgedes lummava hüpnootilisuse.

Hinne: 9/10
IMDB Rotten Tomatoes

………………………………………………………………………………………………………………………………………

turkish_delight_movie_poster_19751.”Turkish Delight” – “Türgi Nauding” (1973)
režissöör: Paul Verhoeven

Jahtisin “Türgi naudingu” DVD-d aastaid ning ei pidanud selles pettuma. Paul Verhoeven, üks mu lemmiklavastajaid, on vist ainus, kes suudab jutustada korraga räiget ja õrna armastuslugu. “Türgi nauding” pakatab energiast ja loovusest ning loob omalaadse (ja parema) versiooni “Love Story’st” (1970), mis näitab ühe skulptori (Rutger Hauer) ja noore naise (Monique van de Ven) kirglikku, tormilist ja traagilist armulugu.

Paul Verhoeven oma loome tipus.

Hinne: 9/10
IMDB Rotten Tomatoes

Turkish_Delight_1975_movie_still.jpg

Read Full Post »

Older Posts »

Mõtteid elust minu ümber

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

METTEL RAY

Blogger by day, superhero by night

FILMIFANAATIK

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

filmTerminal

Maailmakino ja filmiklassika Terminalis

Ralfi nurk

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Nähtud ja nägemata

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Eveli filmiblogi

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Raul ja kino

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Pisut filmijuttu

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused