Archive for the ‘X’ Category

x_men_days_of_future_past_posterrežissöör: Bryan Singer
stsenaarium: Simon Kinberg, Jane Goldman’i, Simon Kinberg’i ja Matthew Vaughn’i loo põhjal

osades:
Hugh Jackman (Logan/Wolverine)
James McAvoy (Charles Xavier)
Patrick Stewart (professor X)
Michael Fassbender (Erik Lehnsherr)
Ian McKellen (Magneto)
Jennifer Lawrence (Raven/Mystique)
Nicholas Hoult (Hank/Beast)
Ellen Page (Kitty Pryde)

operaator: Newton Thomas Sigel, kunstnik: John Myhre, kostüümikunstnik: Louise Mingenbach, helilooja: John Ottman, montaaž: John Ottman. Produtsendid: Simon Kinberg, Hutch Parker, Lauren Shuler Donner & Bryan Singer.

131.min
———————————————————————————————————————————————————————-
Edge_Of_Tomorrow_Posterrežissöör: Doug Liman
stsenaarium: Christopher McQuarrie, Jez Butterworth & John-Henry Butterworth, Hiroshi Sakurazaka romaani “All You Need Is Kill” alusel.

osades:
Tom Cruise (Cage)
Emily Blunt (Rita)
Brendan Gleeson (Kindral Brigham)
Bill Paxton (Majorseersant Farell)

operaator: Dion Beebe, kunstnik: Oliver Scholl, kostüümikunstnik: Kate Hawley, montaaž: James Herbert, helilooja: Christophe Beck. Produtsendid: Jason Hoffs, Gregory Jacobs, Tom Lassally, Jeffrey Silver & Erwin Stoff.

113.min
———————————————————————————————————————————————————————-

“KUIDAS FILMI LÕPP VÕIB RIKKUDA VÕI PÄÄSTA FILMI”

Days_of_Future_Past_Jennifer_Larence

X-Meeste lugu keerleb esmakordselt Mystique’i tegelaskuju ümber. Eeldatavasti seetõttu, et Jennifer Lawrence on filmi kõige suurem staar. Õnneks on filmitegijad leidnud selleks tugeva motiivi.

Hollywood on ajarännu  kontseptsiooni alati armastanud. Pole  midagi teha, tegu on motiiviga, mis sobitub ideaalselt visuaalsesse meediumisse ning pea igal aastal pöördutakse selle juurde  tagasi, kasutades seda  nii vanade filmiseeriate taaselustamiseks (“Men In Black 3”) või reboot‘imiseks (“Star Trek”).Leidub  väga erinevaid žanreid:  nii romantilisi draamasid (“Somewhere In Time”), seiklusfilme (“Time After Time”), thrillereid (“Timecrimes”), intelligentseid paradokse (“Primer” – ilmselt  kõige olulisem ajarände film peale “Back To The Future” ja “Terminator’i” seeriat) ning filmi meediumiga eksperimenteerivaid teoseid ( legendaarne Chris Markeri fotofilm “La Jetée” ).

Nüüd leiame kinodest korraga kaks ajarännu filmi: “X-Men: Days of Future Past” – “X-Mehed: Tulevase Möödaniku Päevad”, mis ühendab nii vana kui uue X-Meeste seeria tegelased (ürituses heastada oma nõrka kolmandat osa) ning “Edge of Tomorrow” – “Homse Piiril”, mis  mängib “Lõputust Küünlapäevast” tuttava time-loop‘i kontseptsiooniga.

Hea uudis: mõlemad on üllatavalt head meelelahutusfilmid.

PROBLEEMID AJARÄNDEGA

Ajaränne nõuab filmis vaatajalt paratamatult  loogikavigade andeksandmist, sest  alati põrkutakse  paradoksidega. “Tulevase Möödaniku Päevade” ajarännu  motiiv on üsna nõrk. Tegelaskujule, keda oleme enne näinud, antakse lihtsalt võime liigutada  inimese teadvust aegruumis. Mitte  kõige veenvam viis filmi alustamiseks. Filmi tegevus leiab   korraga aset kahes ajas, ent raamiv jutustus ei oma sellist pinget kui  keskses loos. Viimases peavad noor Chalers Xavier (McAvoy) ja Magneto (Fassbender) Wolverine’i (Jackman) abil taas  ühendama jõud, et hoida ära Mystique’i (Lawrence) poolt plaanitavat mõrva. Viimase teostumine käivitaks ahelreaktsiooni, millel oleks tulevikus  traagilised tulemused. “Tulevase Möödaniku Päevad” uurib, kas tulevik on muudetav või mitte (à la “Butterfly Effect”). Kas ühe aspekti muutmine viib sama tulemuseni  ning tekitab dramaturgilise pinge, mis leiab kauni lõpplahenduse.

Lola_Rennt_poster“Homse Piiril” mängib aga hoopis teise printsiibiga – Tom Cruise`i poolt kehastatud Cage’i tegelase võimele kahte päeva pidevalt korrata. Võime, mis reset‘ib alati kui ta sureb, uurib, kuidas/kas on võimalik sama olukorda erinevalt lahendada – mis piirini saab asju  muuta. Kuigi üsna tihti meenub  Harold Ramis’e “Lõputu küünlapäev”, suudab režissöör Liman koos stsenaristidega korduvat aega väga mänguliselt ja värskelt kasutada. Time-loop leiab filmis väga huvitavat kasutust ning loo kulgedes näeme järjest  uusi vaatenurki  ja olukordi.  See hoiab narratiivi  värskena. “Homse piiril” tuletab oma mängulisuselt  meelde Tom Tykweri suurepärast “Lola jooksu” (1998). Mõlemad kasutavad oma keskses idees arvutimängu põhimõtet, mis on ka Liman’i filmi tagline‘is : Live, Die, Repeat – Ela, Sure, Korda.

X-MEHED

Days_of_Future_Past_Quicksilver

Evan Peters’i kehastatud Quicksilver’i tegelaskuju pakub filmi kõige meeldejäävama actionstseeni.  Hiiglasuured võimed sunnivad stsenaristid tema tegelaskuju filmist välja kirjutama. Tegu on mehega, kes oleks kogu filmi probleemid 2 minutiga ära lahendanud.

“Tulevase Möödaniku Päevad” on kindlalt kõige terviklikum X-Meeste film. Loo kesksed teemad ja motiivid on terves narratiivis tugevalt sees. Eelmised osad,  ühed parimad näited koomiksifilmidest, on alati tundunud episoodilised, ning lagunenud  lõppudega, kus toimub  tihti ebaloogilisi ja korraliku ettevalmistuseta sündmusi (nagu Jean Grey tegelaskuju otsus” X2’s”, ms tuleb vägagi ootamatult). Filmid  on teerajajad  “The Dark Knight’i” seeriale (mõlemal olid kaamera taga hinnatud lavastajad,  kaamera ees hinnatud  näitlejad ning  tõsistel  teemadel) ja  on  sihtinud alati kõrgemale kui ülejäänud Marvel stuudio filmid. Kahjuks pole kõige uuemas peatükis  nii tugevaid emotsionaalseid karakterimomente nagu sarja eelmistes osades. X-meeste koomiks sündis Ameerika ajaloo märgilistel hetkedel ning on alati kommenteerinud vähemuste probleeme (olgu selleks mustanahalised, immigrandid, geid vm) ning Xavier’i ja Magneto tegelaskujud on inspireeritud Martin Luther King’i ja Malcolm X’i ideede vastasseisust. Fassbenderi mängitud Magneto, kes oli eelmises osas väga tugev, on  uues filmis muutunud üsna ühedimensiooniliseks. Viimases filmis on  üks tugev stseen McAvaoy’ga, ent ülejäänud tegevuses jääb  vajaka motivatsioonist. Ei oskagi öelda, kas viga  on ainult stsenaariumis või hoopis mängus. Kui kõrvutada Fassbenderit  teda vanas eas kehastava Ian McKellen’iga, siis näeme, kuidas viimane suudab   väga vähesega  Magneto tegelaskujule  sügavust anda.

Õnneks on teised  kesksed tegelased, nagu McAvoy kehastatud noor Xavier, ja Jennifer Lawrence’i poolt kehastatud Mystique, tasemel. Tegu on eelkõige nende suhtelooga –  looga usaldusest ning valikutest, mida nad  peavad inimestena (või mutantidena) tegema. Ja see  on filmi tugevus.

CRUISE  TEEB ANIME’T

“Homse Piiril” tundub kui live-action Anime  film.Lugu põhineb jaapanlase Hiroshi Sakurazaka 2004. aastal ilmavalgust näinud romaanil “All You Need Is Kill”, mis on adapteeritud ka manga’ks ning on oma mehhaniseeritud sõdurikostüümidega väga jaapanipärane. Peale  alguse  kesist ja mittevajalikku  kümmet minutit hakkab lugu tuure üles võtma.Lugu on enesekesksest ja arast mehest, kes peab leidma sihi, julguse ….ja päästma maailma Emily Blunt`i kehastatud sõjakangelase Rita abil.

Edge_of_Tomorrow_still

Emily Blunt`i järjekordne ajarände film “Looper’i” järel. Tema suurepärane ekraanikeemia Cruise’iga teeb filmi  nauditavaks.

Film lööb  oma särtsakuse, loovuse ja huumoriga ning ning ei tohiks olla üllatuseks  lavastaja Doug Liman`i varasema  loominguga kursisolijatele. Tuntud ennekõike  “The Bourne Identity” lavastajana, olid sellele järgnenud filmid -“Mr. and Mrs. Smith” (2005) ja “Jumper” (2008) üsna kesised. Mehe karjäär sai alguse  särtsaka “Swingers’iga” (1996) ning ühe parima “Pulp Fiction’ist” inspireeritud filmiga – energilise ja lõbusa  “Go’ga” (1999). Liman`i  režii võib olla väga mänguline ning see  teeb nauditavaks ka “Homse Piiril”. Film mängib väga toredalt oma time-loop‘i kontseptsiooniga ning on hea näide  popcorn-meelelahutusest. “Homse Piiril” teine pool suudab üllatada ka tõsisemate teemade ning toredate stsenaariumimängudega. Mingist hetkest alates on väga raske aru saada, mida  Cruise’i tegelane  on juba kogenud ja mida pole. Kas see situatsioon, mida me  näeme, on  juba läbi elatud või mitte? Ja kas seda teavad tegelaskujud tema ümber? Emily Blunt`i ja Cruise’i stseene on lust vaadata ning  neis on  ilusaid teemasid. Kahjuks  laguneb kõik filmi kolmandas act’is.

LÕPP-MÄNG

Days_of_Future_Past_Ellen_Page

X-mehed on alati rääkinud vähemustest ning seeria tegijate seas on  mitmeid tuntuid ja olulisi Hollywoodi geisid: režissöör Bryan Singer, näitleja Ian McKellen ja alles hiljuti kapist välja tulnud Ellen Page (pildil).

“Tulevase möödaniku päevad” päästab oma kolmanda act`i sellega, et kesise action`i vahel ( iga filmi lõpus  lennutab Magneto  midagi suurt ringi – olgu selleks sild, allveelaev või staadion), kus ei osata osade paljude tegelastega midagi ette võtta (Wolverine läheb sellepärast üsna kiirelt mängust välja), on kaalul midagi  olulisemat  kui inimkonna ellujäämine. Keskne  on Mystique’i  tegelaskuju saatus – küsimus ei ole elus või surmas, vaid moraalses valikus. Kas tulevikku saab muuta või on kõik ette määratud? See annab filmi lõpule  pinge ja põnevuse. Viimane “X-Meeste” film on Hollywoodi filmide seas haruldus, sest filmitegijad mõistavad, et draama ei sünni mitte plahvatustest,vaid tegelaste rasketest valikutest. Üldiselt on blockbusterite  lõpp-mängus oluline ainult kurikaela võitmine ja suured plahvatused (trend, mis tuleneb suuresti James Bondi filmiseeriast). Kõikide viimase aja koomiksi- ja actionfilmide lõpud on monotoonsed pingevabad märulid, kus pole kaalul midagi sisulist  (“Avengers”,”Man of Steel“, “Captain America: The Winter Soldier“,”Thor: The Dark World” jpt). Sama probleem vaevab  ka Tom Cruise’i filmi.

Edge_of_Tomorrow_Bill_Paxton

Nimetage film, mida Bill Paxton ägedamaks ei teeks. Kahju ainult, et ta siin “That’s it, man. Game over, man!” ei ütle.

Kuigi ka “Tulevase Möödaniku Päevad” omab epiloogi, mis kohati tundub kui vabandus seeria esimeses triloogias tehtud vigade pärast, paigutub see ikkagi filmi üldtemaatilise küsimusse: kas tulevik ja saatus on määratud.

“Homse Piiril” lõppvaatus võiks enam -vähem toimida, aga nähes, kui huvitav on filmi keskmine osa, tundub lahendus totaalse reetmisena. Turvaline, stuudio ja testpubliku poolt toodetud virrvarr, mis teemasid edasi ei arenda (nii novell kui originaalne stsenaarium on palju süngema lahendusega). Tom Cruise’i tegelaskuju ei pea lõpus mingit valikut tegema või midagi olulist ohverdama. Kogu filmi huvitav küsimus – kui raske on näha kallist inimest sadu kordi suremas- ei leia lahendust. Saame küll aru, et Cruise’i tegelane ei taha näha teiste pidevat surma ja teeks kõik selle ärahoidmiseks, ent filmi lõpp ei tekita isegi võimalust surelikkusega leppimiseks.Lisaks lõppvaatusele on filmis viimase aja üks kõige mõttetumaid epilooge, mis eelneva ära rikub ning kinost lahkudes jääb suhu üsna halb maitse. Risk on see, mis aitab filmil püsima jääda, aga “Homse piiril” lõpp võtab ära soovi seda uuesti vaadata. Tegu võiks olla viimaste aastate korralikuma blockbusteriga, ent terve finaal tundub nii vale, et muudab hea filmi ühtäkki keskpäraseks.

RAHULDAV JA EBARAHULDAV LÕPP

Kuigi “Homse Piiril” on huvitavam ajarännufilm kui  “Tulevase Möödaniku Päevad”, on viimane siiski  terviklikum ja tugevam. Esimene  ei tee oma ajarände kontseptsiooniga midagi erilist  ning tundub kerglasem kui seeria eelmine osa, ent suudab  oma kesksed motiivid  lõpus kenasti ära lahendada. Tom Cruise’i  film aga ignoreerib kõike,mida on eelnevalt rajanud, ning pakub vaatajaile oma labasuses ühe viimase aja enim pettumust valmistava lõpu.

“X-Men Days of Future Past”
Hinne: 7/10
IMDB   Rotten Tomatoes
arvustused: Mark Kermode   Diana

“Edge of Tomorrow”
Hinne: 6.5/10
IMDB  Rotten Tomatoes
arvustused: James King   Joonas

X_Men_Days_of_Future_Past_still

 

 

 

Read Full Post »

Mõtteid elust minu ümber

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

METTEL RAY

Blogger by day, superhero by night

FILMIFANAATIK

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

filmTerminal

Maailmakino ja filmiklassika Terminalis

Ralfi nurk

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Nähtud ja nägemata

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Eveli filmiblogi

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Raul ja kino

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused

Pisut filmijuttu

Filmide - Arvustused - Artiklid – Arvamused