“The Lighthouse” – “Majakas” (2014)
režissöör: Robert Eggers
stsenaarium: Max Eggers, Robert Eggers
kinodes alates: 7.12.2019
Joonas kirjutab tabavalt Robert Eggersi (“The Witch”) uusima õudusfilmi “Majakas” kohta oma blogis : “Natuke sihuke arhetüüpse eesti kunstfilmi vaib: kivine rand, tuul, vihm, kajakad, majakas, äkki ilmuv üksik tiss ja aina kasvav äng.”
Tõepoolest. Kiiksuga mustvalge kunstifilm teeb kummarduse filmiajaloole ja tõmbab teatud paralleele Rainer Sarneti “Novembriga” ning tegevuskoht viib mõtted paratamatult Sulev Keedusele. Erinevalt “arhetüüpsest eesti kunstfilmist” on “Majakal” aga palju selgemalt väljajoonistatud maailm ja tegelased, huvitavamad osatäitmised ning põnev suhtedünaamika.
Kui Ephraim Winslow (Robert Pattinson) ühel üksildasel saarel Thomas Wake’ilt (Willem Dafoe) majakavahi kohustused üle võtab, on see tema jaoks lihtsalt ajutine pelgupaik minevikusündmuste eest. Wake’il ei õnnestu aga saarelt lahkuda ja kaks eri koolkonna meest alustavad elu- ja surmatantsu kummalises suhtes. See muutub iga tõusu, mõõna ja kummalise nägemusega, mida neile saar pakub.
Kuigi filmi reklaamitakse eelkõige õudusfilmina, on see pigem psühholoogiline thriller, kus üksikul saarel pannakse proovile peategelaste suhe ning vaimne tervis. Nagu režissööri eelmise filmi “”The Witch” (2015) puhul, on “Majaka” väärtuseks detailideni paigas ajastutruu maailm ja dialoog. Ammutades inspiratsiooni päris elust, on stsenaristid Max ja Robert Eggers loonud põneva kombinatsiooni ajaloolisest tõe, psühholoogia, Kreeka müütide ning kirjanike E. A. Poe ja H.P Lovecraft motiividel.
Kindlasti on tegu aasta ühe meeldejäävama filmiga, mille keskmes on tõeliselt magusad osatäitmised. Robert Pattinson on suurepärane, ent Willem Dafoe lihtsalt vaimustav. Robert Eggers tõestab “Majakaga”, et on üks viimase aja huvitavamaid horrori viljelejaid, kes mõistab, et žanri ei tee köitvaks mitte veri ega odavad trikid, vaid inimlik lugu, usutav maailm ning põnevad tegelased.
Hinne: 7.5/10
IMDB Rotten Tomatoes
“Knives Out” – “Nugade peal” (2014)
režissöör: Rian Johnson
stsenaarium: Rian Johnson
Kinodes alates: 29.11.2019
Režissöör Rian Johnson, kes sattus suure (nii positiivse kui negatiivse) kriitika märklauaks oma “The last Jediga“on koondanud muljetavaldava näitlejate plejaadi, et tuua ekraanile esmapilgul vanamoeline Agatha Christie ja lauamängu/filmi “Clue” stiilis klassikaline mõrvamüsteerium.
Kui populaarne krimikirjanik Harlan Thrombey (Christopher Plummer) leitakse pärast oma 85. sünnipäeva oma kodust surnuna, kutsutakse juhtunut uurima uudishimulik ja võluv detektiiv Benoit Blanc (Daniel Craig). Blanc puutub Harlani enneaegse surma tagamaid selgitades kokku tema ebatavalise perekonna ja pühendunud alluvatega ning peab selle valede võrgu lahti harutama.
Režissööri näitas kiindumust film noir žanri vastu oma režiidebüüdis “Brick” (2005). “Nugade peal” on aga armastuskiri Agatha Christie stiilis mõrvamüsteeriumitele. Nii nagu “Brickis” ei huvita Johnsonit aga klassikaline müsteerium vaid oma perspektiiv žanrile, mille reegleid ta tunneb. Filmis on toredaid leide, Johnsoni kiiksuga huumorit ning korralik doos poliitilist kommentaari. Müsteerium on põnev ja kaasahaarav ning Thrombey perekond astub üles muljetavaldava näitlejaansambliga: Chris Evans, Jamie Lee Curtis, Toni Collette, Don Johnson, Michael Shannon jpt. Loo keskmes on aga surnud kirjaniku koduabiline Marta Cabrera (Ana de Armas) (Blade Runner 2049“) ning uurija Benoit Blanc (Daniel Craig).
Craig, kes on teinud enne toredaid karakterrolle, (näit “Logan Lucky“) tundub (vähemalt minu jaoks) paiknevat nii oma tegelaskuju kui näitlemisstiili poolest hoopis teises universumis. Tema versioon ennasttäis detektiivist on pigem sarnane inspektor Jacques Clouseauga “Roosa Pantri” seeriast kui Hercule Poirot’ga ning lõhub vähemalt minu jaoks filmi terviklikku maailma. Kui ülejäänud osatäitjad mõjuvad oma liialdatuses usutavatena, siis Craig mängib lihtsalt üle.
Vaatamata sellele on tegu nutika filmi ja nauditava elamusega.
Hinne: 7/10
arvustused: Mark Kermode Diana
IMDB Rotten Tomatoes
režissöör: Todd Phillips
“Roma” (2018)
“The Favourite” – “Soosik” (2018)
“The Girl in the Spider’s Web” – “Tüdruk ämblikuvõrgus: See, mis ei tapa” (2018)
“Pity” – “Haletsus” (2018)
“Utøya 22. juli” – “U: July 22” – “Utøya 22. juuli” (2018)
“Нелюбовь” – “Loveless” – “Armastuseta” (2017)
“Three Billboards Outside Ebbing, Missouri” – “Kolm reklaamtahvlit linna servas” (2017)
“Wonderstruck”
“mother!” – “ema!” (2017)
“Borg McEnroe” – “Björn Borg ja McEnroe” (2017)
“The Confession” – “Pihtimus” – “‘აღსარება’” (2017) 
“Le Redoutable” – “Aukartust äratav”
“Tom of Finland”
“Good Time” – “Hea aeg” (2017)
“Stronger” – “Tugevam”
režissöör: Denis Villeneuve
“The Square” – “Ruut” (2017)
“Logan Lucky” – “Logani õnn” (2017)
15. “Remo Williams: The Adventure Begins…” – Remo Williams: seiklus algab” (1985) 
14. “In the Mouth of Madness” – “Hullumeelsuse lõugade vahel” (1994)
13. “Trancers” – “Trancerid” (1984)
12. “Hollywood Chainsaw Hookers” – “Hollywoodi mootorsae prostituudid” (1988)
11. “Malice” – “Kurjus” (1993)
10. “Lost Soul: The Doomed Journey of Richard Stanley’s Island of Dr. Moreau” (2014)
9. “Imitation of Life” – “Elu imitatsioon” (1959) 
8. “Szerelmem, Elektra” -“Electra, My Love” – “Elektra, mu arm” ( 1974)
7. “A Letter to Three Wives” – “Kiri kolmele abikaasale” (1949) 
6. “Paper Moon” – “Paberist kuu” (1973)
5.”Has Anybody Seen My Gal?” (1952)
4. “‘思い出のマーニー’” – “When Marnie Was There” – “Mälestuste Marnie” (2014)
3. “Germania anno zero” – “Germany Year Zero” – “Saksamaa aastal null” (1948)
2. “A Time to Love and a Time to Die – “Aeg antud armastada, aeg antud surra” (1958)
1. “The Tarnished Angels” – “Tuhmistunud inglid” (1957)
Ma Armastan Filme - Mart Raun - Filmiblogi 