režissöör: Denis Villeneuve
stsenaarium: Eric Heisserer, Ted Chiangi loo põhjal
osades:
Amy Adams (Dr. Louise Banks)
Jeremy Renner (Ian Donnelly)
Michael Stuhlbarg (Agent Halpern)
Forest Whitaker (kolonel Weber)
Mark O’Brien (Captain Marks)
Abigail Pniowsky (Hannah)
operaator: Bradford Young, kunstnik: Patrice Vermette, kostüümikunstnik: Renée April, montaaž: Joe Walker, helilooja: Jóhann Jóhannsson. Produtsendid: Dan Levine, Shawn Levy, David Linde, Aaron Ryder.
116 min
Vaikne ja mõtlik ulme.
Intelligentne ning inimlik ulmefilm näitab kokkuhoidmise, mõistmise ja ühise keele tähtsust.
Huvitav, et sattusin nägema Denis Villeneuve uut filmi päeval, mil ametisse valiti Donald Trump ning Eestis avaldati umbusaldust peaministrile. Ajal, mil maailma poliitiline kliima ning rahvusvahelised pinged on taas päevakorral, on meeldiv näha filmi, mis rõhutab ühtsuse ja info jagamise tähtsust.
Viimase aja üks andekamaid ja põnevamaid režissööre Denis Villeneuve (“Sicario”, “Vangistatud”) on ekraanile toonud vanamoelise ulmeka, mille keskpunktis on ideed ja inimlikud küsimused, mitte vaatemäng ega visuaalefektid. Film põhineb kõrgelt hinnatud ulmekirjaniku Ted Chiangi 1998. aastal valminud novellil “Sinu elu lugu”. Kui Maale saabuvad salapärased kosmoselaevad, asub meeskond lingvistikaekspert Louise Banksi (Amy Adams) ja matemaatik Ian Donnellyga (Jeremy Renner) eesotsas tulnukatega kontakti looma ning nende tuleku eesmärki välja selgitama.
Keele eripära
Tulnukatest on tehtud kümneid filme. Vaid vähestes, nagu näiteks Steven Spielbergi “Kolmanda astme lähikontaktides” (1977), on tulnukad Maa elanike suhtes sõbralikult meelestatud. Keegi pole aga põhjalikumalt uurinud suhtlust kahe erineva liigi, inimese ja senitundmatu eluvormi vahel. Kuidas leida ühine keel ja end arusaadavaks teha?
Rahvustest ja keeltest tulenevad arusaamad on väga erinevad. Tihti unustame, kui teistmoodi võivad inimesed maailma lingvistiliste eripärade tõttu tajuda. Näiteks nii eesti kui jaapani keeles puudub grammatiline sugu. Sellest tulenevalt on sooküsimused antud kultuurides teistsuguse tähendusega. Samuti võivad mõned samasugused sõnad tähendada erinevaid asju. Ka “Saabumise” peategelane rõhutab, kui oluline on teha vahet sõnadel relv ja tööriist.
Keeleteadlasi satub filmikangelaste hulka harva ning lingvistiline lähenemine paigutab “Saabumise” hard sci-fi ehk teadusulme alla. See on üks ulmeliik, kus hüpoteetilisi sündmusi uuritakse teaduslikel printsiipidel. See ei tähenda, et film vaevaks vaatajat keerulise terminoloogiaga. Lugu on üsna lihtne ning arusaadavalt edasi antud.
Atmosfäärne teaduslik ulme
“Saabumise” plakatid ja treilerid viitavad tüüpilistele Hollywoodi ulmekatele, ent tegelikult näeme vanamoelist ja aeglases tempos lahtirulluvat draamat, mis võtab aega oma maailma, atmosfääri ja tegelaste kehtestamiseks. Villeneuve, kes eelmisel aastal pakkus kinoajaloo kõige pingelisema liiklusummikustseeni filmis “Sicario”, tõestab end taas meisterliku lavastajana. Režissöör teab, kuidas vaatajat loodud maailma sisse viia. Stseenid on kaunilt tempereeritud ning filmi algus ääretult mõjuv. Omaette äramärkimist väärib ka filmi helirežii. Oskuslik vaikuse kasutamine on kaasaegsetes filmides harv nähtus.
Vaatamata sellele, et filmi lõpuosas toimub suunamuutus, mis võib vaatajates vastakaid arvamusi tekitada, esitab “Saabumine” üsna usutava ja mõtlemapaneva stsenaariumi. Isegi kui loo lõpp on küsitav, annab see filmi pealkirjale uue tähenduse ning tõestab taas, et heas ulmekas on inimlik draama ning suurte dilemmade peegeldamine ulmest olulisem
Ma armastan seda filmi.
Arvustus ilmus nädalavahetuse Äripäevas 18. november 2016
Hinne: 7.5/10
IMDB Rotten Tomatoes
arvustus: Mark Kermode
.
Lisa kommentaar